• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 03.02.10, 23:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Toidu muudab ravimiks kindel droog

Nii on OÜ Vipis loodusliku taimse tooraine baasil valmistatud aerosoolpakendis tinktuurid, õlid, siirupid ja tabletid klassifitseeritavad kui toiduained, mida ei tohi tutvustada loodustoodetena ega ka haigusnähte ennetavate või ravivate toodetena. See näib kummaline, sest 95% Vipise toodangust müüakse apteekides.
Ettevõtte juhataja Jaanus Vahl tõdes, et erinevalt näiteks Soomest või Saksamaast ei eksisteeri Eestis loodustoote, saati siis raviomadustega loodustoote mõistet.
Lisaks Eestile ka Lätis, Leedus ja peagi ka Valgevenes oma tooteid müüv Vipis omab ISO 9001:2000 kvaliteedijuhtimise sertifikaati ning on saanud tunnustuse veterinaar- ja toiduametilt, et aga firmal puudub ravimiameti luba, ei tohi tooted sisaldada raviomadustega toimeaineid ega nn ravimtaimede ehk droogide nimekirja kantud taimi.

Artikkel jätkub pärast reklaami

"Oleme leidnud, et see pole mõttekas, sest tootele raviomaduste omistamise protsess on keeruline ja kulukas. Kasutame n-ö leebemaid taimi - saialille, astelpaju, punast päevakübarat, kuid loodustoodeteks me neid nimetada siiski ei või," selgitas Vahl. Vipise pakenditel on siiski kiri "Tooted puhtast loodusest".
Ka konkurendid, nii kodu- kui ka välismaised, on altid oma kaupa kas "puhtast loodusest", "kristallselgest veest" või "kargest õhust" pärinevaks hindama.
Eestis kasvavatest taimedest, mille raviomadused on tõenduspõhised, on sotsiaalministeerium koostanud droogide nimekirja ja kui keegi tahab selles sisalduvate taimeliikide seast mõnda oma toodete komponendina kasutada, peab ta taotlema ka ravimiametilt sellekohase tunnustuse. Siis on toode käsitletav ravimina ja seda tohib müüa ainult apteekides. Samas müüakse apteekides rohkesti ka tooteid, mida üldiselt tuntakse ikka raviva või haigusi ennetava toimega kraamina. Vahe on selles, et viimaseid tohib müüa kõigis poodides, ravimeid aga mitte.
Olukord on pentsik - kui droogide nimistus sisalduva rögalahtistava toimega paiselehe segamine ravimteesse eeldab ravimiameti luba ja tingib müügi ainult apteekides, siis sisuliselt sama otstarvet täitev põdrasamblatee on toiduaine ja selle turustamisele piiranguid ei seata.
"Kui te joote väljast tuisu käest tulles saialille- või kummeliteed, siis teete seda ju ikkagi külmetushädade ennetamiseks," ütles Vahl. "Otseselt toit see pole, samamoodi, nagu see pole ka ravim. Normaalne oleks, et tohiks kasutada mingit vahepealset, nende toodete raviomaduste ja loodusliku päritolu väljatoomist võimaldavat määratlust."
Ligemale kümnendi ravimteesid tootnud ja selleks nii veterinaarameti kui ka ravimiameti tunnustuse saanud Uuskaubi talu perenaine Sirje Aiaots nentis, et nendegi tootevalikust on lõviosa liigitatav lihtsalt toidukaubana. Et teest saaks ravim, näiteks köhatee, tuleb segule lisada paiselehte või sookailu. Lisaks on talu toodang mahekaup ja alates eelmisest aastast varustatud ökomärgisega.
Suurem osa Uuskaubi talus valminud teesegudest läheb hulgimüüjate kaudu apteekidesse, kuid müügikanalid on ka talukaubaärid ja ökopoed.
"Päris keeruline ja pikk oli see turule tulemine, sest turg oli küllaltki täis nii keemilist kui ka looduslikku kaupa," meenutas Aiaots. "Õnneks oli meid inspekteerinud ravimiameti töötaja heasoovlik ja ka hulgimüügivõrku saamine polnud teab mis keeruline."

Artikkel jätkub pärast reklaami

Taimeteede ostjaskond on tema hinnangul aastate lõikes stabiilne, buumid seda ei õhuta ega kriisid jahuta.
"Kindlat koguselist kohustust meil hulgimüüja ees pole, kuigi mõnes mõttes oleks hea, kui oleks - see annaks meilegi kindlust juurde," rääkis Aiaots. "Teisalt ehk hea ka, sest ravimtaimede kasvatamine on ikkagi põllumajandus, mis sõltub ilmastikust - kunagi ei tea, millal saak nässu läheb."
Jaanus Vahl kinnitas, et neid, kes Vipise tooteid n-ö päris ravimitele eelistavad on kenake hulk ja tuleb üha juurde. Sestap püstitab firma Rae valda uut tootmishoonet, mis saab valmis eeloleval suvel.
"Üldiselt on maailmas praegu kombeks, et enne päris ravimitega katsetamist püütakse tõbe leevendada looduslike vahenditega," ütles Vahl.
Eesti Apteekrite Liidu peaproviisor Kaidi Sarv kinnitas, et loodustooted ja toidulisandid ei ole imerohud, mida haiguste ravimiseks kasutada.
"Sageli on need tõepoolest sobilikud haigusnähtude ennetamiseks, leevendamiseks või pehmeks järelraviks," tunnistas ta.
Sarve sõnul pärsib loodustoodete ja toidulisandite tarbimist nende suhteliselt kõrge hind, kusjuures tänu paljudele välismaistele toodetele tehtavale agressiivsele turundusele jäävad just need reklaamid rahva teadvuses domineerima.
"Valikuid tehes peaks patsient eelistama eluliselt vajalikku ravimit, mitte lootma alternatiivsete toodete imettegevale jõule," märkis ta.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Sellist mõistet nagu "loodustooted" Eesti õigusruum ei tunnista. On ravimid ja teised tooted, mida tootja või maaletooja nimetab loodustoodeteks, kuid õigusaktide alusel kuuluvad nad enamasti kas toidulisandite või kosmeetika hulka.
Toidulisandile ei tohi omistada ravimi omadusi - ei tohi väita, et toode hoiab ära mingit haigust või leevendab sümptomit.
Kuigi apteegis on primaarne ravimite müümine, võib seal müüa ka tervise- ja hügieenitooteid, sealhulgas toidulisandeid. Peab aga vahet tegema, millal enam lisanditega organismi toetamisest ei piisa ja tuleb ravimitele üle minna.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 11 p 3 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele