• OMX Baltic0,18%317,89
  • OMX Riga0,43%965,1
  • OMX Tallinn0,08%2 206,15
  • OMX Vilnius0,28%1 497,98
  • S&P 5001,14%7 637,76
  • DOW 300,61%51 778,04
  • Nasdaq 1,69%26 418,3
  • FTSE 1001,19%10 816,14
  • Nikkei 2250,33%64 136,25
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,97
  • OMX Baltic0,18%317,89
  • OMX Riga0,43%965,1
  • OMX Tallinn0,08%2 206,15
  • OMX Vilnius0,28%1 497,98
  • S&P 5001,14%7 637,76
  • DOW 300,61%51 778,04
  • Nasdaq 1,69%26 418,3
  • FTSE 1001,19%10 816,14
  • Nikkei 2250,33%64 136,25
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,97
Nii on OÜ Vipis loodusliku taimse tooraine baasil valmistatud aerosoolpakendis tinktuurid, õlid, siirupid ja tabletid klassifitseeritavad kui toiduained, mida ei tohi tutvustada loodustoodetena ega ka haigusnähte ennetavate või ravivate toodetena. See näib kummaline, sest 95% Vipise toodangust müüakse apteekides.
Ettevõtte juhataja Jaanus Vahl tõdes, et erinevalt näiteks Soomest või Saksamaast ei eksisteeri Eestis loodustoote, saati siis raviomadustega loodustoote mõistet.
Lisaks Eestile ka Lätis, Leedus ja peagi ka Valgevenes oma tooteid müüv Vipis omab ISO 9001:2000 kvaliteedijuhtimise sertifikaati ning on saanud tunnustuse veterinaar- ja toiduametilt, et aga firmal puudub ravimiameti luba, ei tohi tooted sisaldada raviomadustega toimeaineid ega nn ravimtaimede ehk droogide nimekirja kantud taimi.
Taimeteede ostjaskond on tema hinnangul aastate lõikes stabiilne, buumid seda ei õhuta ega kriisid jahuta.
"Kindlat koguselist kohustust meil hulgimüüja ees pole, kuigi mõnes mõttes oleks hea, kui oleks - see annaks meilegi kindlust juurde," rääkis Aiaots. "Teisalt ehk hea ka, sest ravimtaimede kasvatamine on ikkagi põllumajandus, mis sõltub ilmastikust - kunagi ei tea, millal saak nässu läheb."
Jaanus Vahl kinnitas, et neid, kes Vipise tooteid n-ö päris ravimitele eelistavad on kenake hulk ja tuleb üha juurde. Sestap püstitab firma Rae valda uut tootmishoonet, mis saab valmis eeloleval suvel.
"Üldiselt on maailmas praegu kombeks, et enne päris ravimitega katsetamist püütakse tõbe leevendada looduslike vahenditega," ütles Vahl.
Eesti Apteekrite Liidu peaproviisor Kaidi Sarv kinnitas, et loodustooted ja toidulisandid ei ole imerohud, mida haiguste ravimiseks kasutada.
"Sageli on need tõepoolest sobilikud haigusnähtude ennetamiseks, leevendamiseks või pehmeks järelraviks," tunnistas ta.
Sarve sõnul pärsib loodustoodete ja toidulisandite tarbimist nende suhteliselt kõrge hind, kusjuures tänu paljudele välismaistele toodetele tehtavale agressiivsele turundusele jäävad just need reklaamid rahva teadvuses domineerima.
"Valikuid tehes peaks patsient eelistama eluliselt vajalikku ravimit, mitte lootma alternatiivsete toodete imettegevale jõule," märkis ta.
Sellist mõistet nagu "loodustooted" Eesti õigusruum ei tunnista. On ravimid ja teised tooted, mida tootja või maaletooja nimetab loodustoodeteks, kuid õigusaktide alusel kuuluvad nad enamasti kas toidulisandite või kosmeetika hulka.
Toidulisandile ei tohi omistada ravimi omadusi - ei tohi väita, et toode hoiab ära mingit haigust või leevendab sümptomit.
Kuigi apteegis on primaarne ravimite müümine, võib seal müüa ka tervise- ja hügieenitooteid, sealhulgas toidulisandeid. Peab aga vahet tegema, millal enam lisanditega organismi toetamisest ei piisa ja tuleb ravimitele üle minna.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele