Maris Lauri: vähem kurja kriitikat

„Meil oleks vaja rohkem ettevõtlikkust ning vähem kurja kriitikat ja nende karistamist, kes midagi teevad või ka ebaõnnestuvad. Vigadest ju õpitakse ka! Vahel tundub, et tasuks mõelda pisut suurejoonelisemalt ja lennukamalt ning unistada – head äriideed näivad tihti esialgu võimatuna. Tuleb mõelda kaugemale homsest ja ülehomsest,“ vastas Maris Lauri lugeja küsimusele, mida vajab Eesti majandus praegu kõige enam, et elu sisse saada.

„Konkreetsemalt. Ettevõtjail tasuks mõelda sellest, et mõne aasta pärast ei saa enam sama odavalt toota kui praegu ning tuleb hakata tegema midagi muud või teistmoodi. Inimestel tasub mõelda sellest, et õppida ei ole kunagi hilja ning vahel on oluline karjäärivahetus, kui hirmutav ta esialgu ka ei tundu, päris õige samm. Poliitikud aga peaksid mõtlema sellele, et ühel hetkel hajuvad uhked lubaduste lossid õhku ning inimesed ootavad arukaid selgitusi ja tegelemist tulevikuprobleemidega. Eesti tulevikuprobleemiks on aga vananemine ja töötajate arvu vähenemine.“

Analüütik nentis, et maailmas on kõik järjest enam seotud, seega mõjutaks iga ülemaailmne kriis ka Eestit. „Hea on see, et ka positiivsed arengud mõjutavad meid. Meie võime ainult püüda selles suunas, et kõik halb mõjutaks meid võimalikult vähe ja head asjad võimalikult palju. On mõned üldised asjad, mis tunduvad aitavat: haridus ja haritus, tasakaalukus, arukate proportsioonide hoidmine majanduses ja tarbimises,“ lisas ta.

Lauri sõnul on reaalne, et Eesti saab euro 2011. aastal.

„Praegu on ikkagi nii, et jäädes eurotsoonist välja, on asjad Eesti jaoks keerulisemad. Kuskilt on liikvele läinud anonüümse arvaja väide, et euro toob „õnne õuele“, kuigi ma ei ole suutnud leida ühtegi analüütikut, ametnikku ja poliitikut, kes oleks seda kindlalt väitnud. Euro ei lõpeta Eestis majanduskriisi, kuid ta teeb kriisist väljatulemise lihtsamaks. Oluline on see, mis Eestis endas tehakse ning kuidas lähevad asjad maailmas. Euro teeks Eesti jaoks mõned asjad lihtsamaks. Näiteks kaoksid jutud devalveerimisest, mis tähendab, et ettevõtjatel ja investoritel (ka kodumaistel) on hirme vähem. Seega julgetaks mõnevõrra enam investeerida. Raha hind (intress) oleks mõnevõrra väiksem. Ei tasu unustada sedagi, et aasta tagasi oli päris palju neid välismaalasi, kes keeldusid Eesti ettevõtjatega kaupa tegemast oodates krooni devalveerimist ning võimalust siinsed ettevõtted ja varad odavalt kokku osta,“ rääkis Lauri.

Loe täispikka online-intervjuud Maris Lauriga SIIT.