• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Neli miljardit krooni Eestisse

    Statoil tegi Eestisse kõigi aegade suurima otseinvesteeringu, paigutades oma siinse tütarfirma aktsiakapitali 4,2 miljardit krooni. Rahasüsti tingis otsus hakata Eesti kaudu finantseerima Statoili jaeäri.

    Norra naftafirma otsus tekitab äkilise võnke Eesti otseinvesteeringute statistikas. Statoili ühekordne investeering on nii suur, et küünib ligi pooleni summast, mis selle aasta esimesel poolaastal otseinvesteeringutena on Eestisse kokku tulnud.
    Statoil Fuel & Retail ASA kommunikatsioonidirektor Karen Romer rääkis, et emafirma investeeris ASi Eesti Statoil aktsiakapitali, kuna just selle äriühingu kaudu hakatakse edaspidi Tallinna loodavast finantskeskusest juhtima Statoili jaeäri finantseerimist kaheksas riigis.
    Peatne euro oli üks miljardite tuleku põhjus
    Romer selgitab, et eelkõige valiti Tallinn miljardite liigutamiseks seetõttu, et Eestis on esindatud kõigi suuremate Skandinaavia pankade filiaalid, IT keskkond on Statoili jaoks sobiv, ettevõtete maksukoormus on madal ning ka tegevus- ning tööjõukulud on võrreldes Skandinaaviaga väikesed.
    "Üks peamisi põhjusi on aga see, et 1. jaanuaril 2011 võtab Eesti käibele euro," lisas Romer.
    Statoil Fuel & Retaili esindaja ei ütle, millised plaanid ettevõttel täpsemalt nelja miljardi krooni suuruse investeeringuga on, öeldes vaid, et Statoil usub Baltimaade ja Ida-Euroopa peatsesse kosumisse, mistõttu otsustatigi piirkonna jaeärisse muljetavaldav summa investeerida.
    2. novembril avaldatud Statoil Fuel & Retail ASA kolmanda kvartali majandustulemustest selgub, et ettevõte teenis tänavu kolmandas kvartalis miljard Norra krooni kulumieelset ärikasumit. Seda oli 202 miljonit Norra krooni rohkem kui samal ajal aasta varem. Kesk- ja Ida-Euroopa piirkond tegi aga parima tulemuse pärast 2008. aastat.
    Tallinnast jooksevad niidid kaheksasse riiki
    Romer ei ütle otsesõnu, kas Statoil Fuel & Retail ASA kavatseb Eestisse veel mõnda osakonda või keskust tuua. "Me optimeerime enda äri pidevalt. Kui leiame, et on kasulik koonduda või asukohta vahetada, siis ka teeme seda," jäi Romer kidakeelseks.
    ASi Eesti Statoil juhatuse liige Veiko Haavapuu, kes hakkab loodavat finantskeskust juhtima, ütles, et Statoil investeeris 270 miljonit eurot pikaajalist jaeäri arengut silmas pidades.
    "See ei ole väike raha isegi Norra ettevõtte jaoks. Selle rahaga arendab Statoil kõiki jaeäri valdkondi kaheksas riigis, kus firma tegutseb," lisas ta.
    Haavapuu sõnul oli kindlasti üks tähtis põhjus kõrgepalgaliste finantsistide Tallinnasse kolimisel ka asjaolu, et Eesti riigil on enamiku Statoili kaheksa koduturu riigiga ka kahepoolsed maksulepingud.
    ASi Eesti Telekom juhatuse esimees Valdo Kalm tunnistas, et ka TeliaSoneras liigub erinevaid mõtteid, kuidas Eesti innovaatilist potentsiaali ära kasutada.
    Eesti kelmustükid Norra firmas välistatud
    "TeliaSonera vaatab Eesti suunas vägagi positiivselt. Ma ei tahaks praegu veel detailidesse laskuda, mis täpsemalt teoksil on. Toon parem mõne näite sellest, mis juba tehtud," ütles Kalm.
    Näiteks võttis TeliaSonera üle Eestis loodud logistikasüsteemi ja tarkvara, mis Eestis välja arendati. "Ka Eestis loodud mobiilne ID ja mobiilne maksustamine pakub rootslastele väga suurt huvi. Ja tegelikult mitte ainult neile. Nii suur raha, nagu Statoil siin liigutas, muidugi neist projektidest läbi ei käi," lisas Kalm.
    Iseenesest võiks Statoili nelja miljardi krooni liigutamine toimuda teoreetiliselt üsna lihtsalt.
    ASi Eesti Statoil kaudu laenatakse väiksemad summad pikaks ajaks grupi ülejäänud tütarettevõtetele välja, need hakkavad ASile Eesti Statoil intressi maksma ja siinne "tütar" laenab Norra emaettevõttele omakorda kasumi välja. Nii teenib küll AS Eesti Statoil kasumit, seda aga norralased kunagi Eestis dividendidena välja ei võta, vaid "laenavad" selle maksuvabalt iseendale.
    ASi Eesti Statoil juhatuse liige Veiko Haavapuu nimetab seda Eestis üsnagi levinud maksude optimeerimise skeemi maksupettuseks ning välistab igasuguse võimaluse, et Norra börsifirma hakkaks selletaolise avantüüriga tegelema.
    KommentaarJaanus Kroon, Eesti Pank
    Kuna statistika kontekstis on tegemist üksikandmetega, siis konkreetset juhtumit me kommenteerida ei saa. Üldiselt rääkides kajastub aga Eestis asuva tütarettevõtte aktsiakapitali suurendamine välismaal asuva emaettevõtte poolt maksebilansis Eestisse tehtud otseinvesteeringute suurenemisena, mis mõjutab omakorda maksebilansi finantskonto (ehk netovälisfinantseerimise) saldot. Kuna aktsiakapital ei ole oma olemuselt võlg, ei suurenda otseinvesteeringute sissevool Eesti välisvõla näitajat. Välismaiseid otseinvesteeringuid on Eestisse selle aasta kuue kuu jooksul paigutatud enam kui üheksa miljardi krooni eest.
    Mis on mis
    Statoil Fuel & Retail ASA* Kuulub nafta pumpamise ja ümbertöötlemisega, tuule- ja hüdroenergeetikaga, määrde- ja kütteõlide ning kemikaalide ja laeva- ning lennukikütuse tootmisega tegelevale Statoil ASA-le.* Tegeleb kütuse jaemüügiga, müüb ka lennukikütust ning määrdeid ja õlisid.* Tegutseb kaheksas riigis: Norras, Rootsis, Taanis, Eestis, Lätis, Leedus, Venemaal ja Poolas.* 1778 bensiini- ja teenindusjaama Skandinaavias, 509 jaama Kesk- ja Ida-Euroopas.* Kaubamärgid Statoil, Jet ja 123* Statoili teenindusjaamades töötab üle 17 000 inimese, lisaks umbes 2000 inimest Statoili peakontorites kaheksas riigis* 22. oktoobrist noteeritud Oslo väärtpaberibörsil. Ettevõtte IPO küündis Oslo börsiajaloo viie suurema sekka
    Eestisse loodava finantskeskuse töö
    Statoili jaeäri rahavoogude juhtimine ja kontrollimine, grupi varahaldus, tsentraliseeritud raamatupidamine, grupi finantseerimisteenuste pakkumine.Eesti eelised olid: 1) soodne maksukliima ning kahepoolsed maksulepingud enamiku riikidega, kus Statoil tegutseb, 2) Skandinaavia riikidega võrreldes väiksemad tegevus- ja tööjõukulud, 3) Kohal kõik suuremad Skandinaavia pangad, 4) Ettevõttele sobiv IT-keskkond, 5) Euro kasutuselevõtt.
    Kes on kes
    Veiko Haavapuu* Sündinud 1977.* 2005. aastal asutas Viljandimaal Paistu vallas finantskonsultatsioone pakkuva ja kinnisvaraga tegeleva ettevõtte Aspen Advisors OÜ, mis praegu kuulub vennale Allanile ja Triinu Londile.* On koos venna Allan Haavapuuga OÜ Hiiumaa Mereagentuur osanik, Veikol on 15,9%-line osalus. Ettevõte tegeleb kohvikute, poodide, motelli pidamisega Hiiumaal. Samuti agenteerib laevu ning peab aiapoodi ja kalapüüniste tsehhi.* Eesti Statoili finantsjuht ja juhatuse liige alates 12. juuli 2007.* Kõva jooksusõber, on osalenud jooksuvõistlustel Eestis ja välismaal.
    Võrdlus
    Statoil tõuseb hiidude sekkaEesti suurima omakapitaliga ettevõtted 2009, mld kroonidesSwedbank 28,0Eesti Energia 18,6SEB 7,5Tallinna Sadam 4,8Eesti Statoil koos uue keskusega 4,7Swedbank Liising 4,6BLRT Grupp 3,8Eesti Energia Jaotusvõrk 3,5Tele2 Eesti 3,5Vopak E.O.S. 2,9Elering 2,8Eesti Telekom 2,7
    Autor: Kadri Paas, Indrek Kald
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Jüri Raidla: demokraatia on eduka Eesti pant
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Facebook loobub krüpto reklaamikeelust
CNBC kirjutab, et Facebook andis teada, et loobub pikaajalisest poliitikast, mis takistas enamikel krüptovaluutaettevõtetel oma teenustes reklaamimise.
CNBC kirjutab, et Facebook andis teada, et loobub pikaajalisest poliitikast, mis takistas enamikel krüptovaluutaettevõtetel oma teenustes reklaamimise.
IT- ja arvutifirmade TOP: keskmise suurusega ettevõtetele muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Elektrilevi tõstab hindu
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).