• OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • 13.12.10, 23:00

Milleks veel üks kaevandus?

Kui tilk vett kukub väga pikalt ja väga kindlalt ühe koha peale, siis tekib sinna aja jooksul paratamatult lohk. Nii on ka inimteadvusega - kui väga järjekindlalt ja veenvalt rääkida ühte ja sama asja, siis inimene harjub sellega ning hakkab mõtlema, et nii ongi, et see, mida räägitakse, ongi paratamatus või isegi tõsi. Vaatamata sellele, et esimest korda sama juttu kuuldes võis esitatu tunduda vastuvõetamatuna või lausa otsese valena.
Täpselt sama lugu on Eesti Energia plaaniga Uus-Kiviõli kaevevälja suhtes - ettevõtte viimase 1,5 aasta tegevused selles suunas ei jäta kahtlustki, et just Eesti Energia Kaevandused seal lähiajal kaevandama hakkab. Kõigepealt aidati muuta maapõueseadust nii, et see nüüd just ainuisikuliselt neile sobib. Seejärel hinnati keskkonnamõjusid ning tekitati (seoses Eesti Energia börsiplaanidega) illusioon põlevkivi puudujäägist ettevõttes.
Muidugi manipuleeritakse osavalt ka avaliku arvamusega - viimane huvitav näide on lubadus investeerida Uus-Kiviõli kaevandusse 5 miljardit krooni ja kaevandada 6 miljonit tonni põlevkivi aastal 2016 (vt Põhjarannik 4.12.2010).
Soovin juhtida tähelepanu järgmistele asjaoludele:
Eesti Energia Kaevandused taotleb Uus-Kiviõli kaevandusele vaid 4,1 miljoni tonnist aastast kaevemahtu;
Eesti Energia nõukogu ei ole kinnitanud 5 miljardi krooni investeerimist Uus-Kiviõli kaevanduse rajamisse;
Eesti Energia Kaevandustel ei ole kaeveluba Uus-Kiviõli väljal ja selle saamine on äärmiselt küsitav, vähemalt seaduslikul teel;
Eesti Energia Kaevanduste praegustes karjäärides-kaevandustes on põlevkivi varu ligi 400 miljonit tonni, millest jätkuks Eesti Energia ettevõtetele ligi 30 aastaks;
Eesti Energia püüdis kogu oma põlevkivivaru koos ettevõttega börsile viia, plaani kuulus ka õlitootmise ulatuslik laiendamine.
Uus-Kiviõli kaeveväljale on esitatud mitu kaeveloa taotlust, Eesti Energia Kaevandused esitas oma taotluse viimasena. Keskkonnaministeerium otsustas panna kaevandamisõiguse vastavalt maapõueseadusele oksjonile. Eesti Energia Kaevandustele see ei sobinud ja nii asuti muutma maapõueseadust selliseks, mis välistaks konkureerivate pakkumiste esitamise.
Kõik ülaltoodu on avalikult kätte saadav informatsioon ja ei ole mingi saladus ega avastus - need on lihtsalt faktid, mis suures tegemise tuhinas paistavad Eesti Energia Kaevanduste uuel juhil kahe silma vahele jääma.
Senist asjade käiku jälginud inimesena saan ma muidugi aru, et hea tahtmise ja ettevõtlikkuse juures saab kindlasti üle kõigist mainitud pisiasjadest. Ja arvestades Eesti Energia ülimuslikku staatust nii majandusministeeriumi kui ka Eesti seadusandluse suhtes, võib see vabalt nii ka juhtuda.
Lõpetuseks toon ära väljavõtte eelnõust Eesti Energia Kaevandustele Uus-Kiviõli kaeveloa andmise põhjendustest: "...seadusandjal on õigus põhiseaduses väljendatud rahva tahet arvestades, riigi üldisi huvisid silmas pidades ning legaalsuse printsiipi arvesse võttes..."
Millise riigikorra ajal ma viimati selliseid põhjendusi kuulsin?
Toimetuselt - Eesti Energia ei soovinud antud teemal väitlema hakata, saime neilt sellise vastuse: "Eesti Energiaga konkureeriva ettevõtte VKG juhatuse esimees Priit Rohumaa tegi 27.11.2010 Delfis avalduse, kus ütles selgelt välja, et nad ei soovi meedias väidelda ning tahavad lihtsalt äri ajada. Oleme VKG juhiga ühel meelel ning seetõttu ei pea õigeks hakata Jaanus Purga arvamust meedias kommenteerima."
Autor: Jaanus Purga

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 23.07.24, 12:25
30 aastat zombi-majandust: Jaapani valuutakriis kogub hoogu
Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele