Ehitusärimees hakkas kriisi ajal investoriks

Firma väärtpaberiportfell on mõnekümne miljoni kroonine ja püsib plussis, Ritso sõnul ikka üle 10 protsendi. Kuhu täpselt raha paigutatud on, ei taha ta avaldada, ütleb vaid, et võimalikult erinevatesse valdkondadesse ning peamiselt väljapoole Eestit. Osa investeeringuid valib Ritso ise välja, aga firmal on selleks ka eraldi tiim. "Kui põhitegevus ei tooda, siis investeeringud toodavad," sõnab ta.

Aastatega kogutud likviidne vara ei teeni siiski üksnes investeerimise eesmärki. Paaril viimasel aastal on firmal turg üsna tugevalt ära kukkunud ning liialt odava hinnaga võidetud tööd on toonud valusaid kaotusi. Just siin tulid appi firma kontol tiksunud kümned miljonid kroonid, mis ei sundinud raskel ajal laenu järele haarama ega end ribadeks rabelema.

"Võitsime hankeid liiga odava hinnaga," nendib Ritso nüüd tagasi vaadates. Kui 2009. aastal teenis firma pea 40 miljonit krooni (2,4 miljonit eurot) kasumit, siis eelmise aasta kahjum tõotab tulla sarnases suurusjärgus. Kukkumine toimus kõrgelt, kuid tugev puhver võimaldab püsti tõusta ja tolmu maha pühkida.

Ehitusturu hääbumist ilmestas Viimsi Keevituse jaoks kasvõi see, et varasema 90protsendise eratöö asemele tekkis paaril viimasel aastal samas suurusjärgus avaliku sektori töid, mille võitmine aga sundis hindu lati alla suruma. Lisaks, kui enne 2009. aastat tegutses firma Tallinnas ja lähiümbruses, siis kriis sundis võtma vastu töid üle Eesti, näiteks Saaremaal.

Viimsi Keevitus alustas omal ajal umbes 5 töötajaga sisetöödega, nüüd on töötajaid 30 ringis ja kanalisatsioonivõrkude ehituses konkureeritakse suurte ehitusfirmadega nagu Merko. Ritso sõnul on konkurente siiski väga keeruline kaardistada, sest suurim konkurent võib olla ka suurim tellija, sest tema firma teeb nii pea- kui ka alltöövõtte.