Loe, kuidas kujunes Võru jäätmekeskuse väravahind

Äripäevale jagas hinna kujunemise kohta selgitusi Võru linnavolikogu esimees, Reformierakonda kuuluv Erki Saarman.

Järgneb Saarmani selgitus:

„Praegu on lähimate prügilate väravahind ca 51 eurot, millele lisandub transpordikuluna edasi-tagasisõit ca 300 km, maksumusega 0,96 euro/km.

Jäätmeid saab korraga viia maksimaalselt 20 tonni. See teeb hinnaks ca 14,40 euro/tonn. Liidame veokulu väravahinnale, saame 65,51 euro/tonn. Seadmete ning hoone amortisatsioonile kulub veel ca 9,6 euro/tonni kohta. Seega 75,10 euro/tonn, millele lisandub käibemaks ning oleme saanud ühe tonni väravahinnaks 92,67 euro/tonn.

MTÜ Võru Jäätmekeskus on praegu arvestanud ainult Võru linnast ja vallast tulevate jäätmete kogustega, aga kui ka teised vallad peaksid jäätmekeskusega liituma, oleks meil võimalik katta selle väravahinnaga ka keskkonnajaama kulud. Praegu tasub Võru linn ja vald selle oma eelarvest.

Jäätmejaama rajamine just omavalitsuse omandina on tähtis sõltumatuse tekkimiseks prügimajanduses. Edaspidi saab MTÜ Võru Jäätmekeskus valida ladestusala, põletamise või muu odavaima pakkumise vahel. Veel 2009. aastal olid korraldatud jäätmeveo hinnad praegu kehtestatust kallimad. Vahepealse hankega allalöödud hind oli anomaalia.“

Tänane Äripäeva kirjutas, et Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu rahastatud Võru jäätmekeskuse valmimine tõstis Võrus järsult prügiveohinda. Reformierakondlaste ning mõne IRLi liikme vedamisel kerkinud jäätmekeskuse rajamise asjaolusid uurib Lõuna prefektuur.

Ragn-Sellsi ärijuhi Agu Remmelga sõnul saavad kohalikud omavalitsused jäätmejaamade rajamiseks Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu raha üsna lihtsalt ning seda küsitakse tihti rohkem, kui tegelikult vaja oleks. Üleinvesteerimine muudab aga jaama opereerimiskulud kõrgeks ning selliste valeotsuste tulemusena kallineb ka prügivedu.