Konjunktuuriinstituut: kindlustunne hüppas üles

EKI tarbijabaromeetri andmetel oli tarbijate kindlustunde indikaator jaanuaris +1. Oluline on märkida, et indikaator on positiivne esimest korda peale 2007. a augustit, mil Eestis hakkas ilmnema kinnisvaraturu kriis. Võrreldes 2010. a detsembriga paranes kindlustunne 7 punkti võrra.

Neljast tarbija kindlustunde indikaatori komponendist paranesid jaanuaris kõik komponendid – nii oma pere majandusolukorra ja säästuvõime kui ka Eesti majandusolukorra ja tööturu arengu prognoosid.

Jaanuaris lootis Eesti majandusolukorra paranemist järgneva 12 kuu jooksul 44% küsitletutest, sama olukorra püsimist 25%, olukorra halvenemist prognoosis 20% vastanutest (saldo +11).

Võrreldes detsembriga paranesid ka ootused oma pere majandusolukorra muutuste suhtes (järgneva 12 kuu jooksul) 6 punkti võrra (saldo detsembris –7, jaanuaris –1). 20% küsitletutest uskus olukorra paranemist, 43% samaks jäämist ja 20% küsitletutest prognoosis pere majandusolukorra edasist halvenemist (saldo –1).

Elanike hinnangul jätkub 2011. aasta jooksul töötuse vähenemine ja võrreldes detsembriga jätkub olukorra paranemine.

Inflatsiooniootused püsivad kõrged, suurenenud on perede hulk, kes planeerivad järgneva aasta jooksul säästmist ja püsikaupade ostuprognoos on endiselt väga tagasihoidlik.

Tarbijabaromeetri küsitlus toimus ajal, kui Eestis oli esimest nädalat kasutusel euro. Võib oletada, et tarbijate positiivsemate hinnangute ja suurema kindlustunde põhjuseks on osade elanike rahareformi eelsete hirmude (kas kõik toimib, ega mind ei peteta…) kadumine ja rahulolu Eesti eduka eurole üleminekuga.

2011. alguskuul Euroopa Liidu ja euroala tarbijate kindlustunde koondnäitajad natuke halvenesid. Nii oli Euroopa Liidu indikaator jaanuaris –12,1 ja see on 0,7 punkti halvem kui detsembris, euroala tarbijate kindlustunde indikaator oli –11,4 ja see on 0,4 punkti halvem kui detsembris.