Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Töösturi ja teadlase vahel laiub surmaorg

    Uskusin siiani kindlalt, et ettevõtjate ja teadlaste vaheline koostöö muutub iga päevaga üha tõhusamaks. Ent pärast kohtumist TTÜ professori Mart Miniga ma selles enam nii kindel ei ole. Õigupoolest sain suure üllatuse osaliseks, kui professor Min minu kujutelmad pea peale pööras.
    Selgub, et istume oma mätta otsas ja imetleme iseenda naba. Nimelt rääkis viimase kolme-nelja aasta jooksul mitmes riigis endaloodud leiutisi patenteerinud Mart Min, et Eesti tehnikateadlaste saavutused jõuavad vaid harva tootmisse. Ja veel harvem jõuavad need kodumaal tootmisse. Mini argumendid panevad mõtlema - tõepoolest rahastatakse meil vaid akadeemilist teadust, mille tulemus on artikkel, tööstus aga vajab reaalselt töötavat masinat, mitte jooniseid või patendipaberit. Pealegi on Eesti tootjate võimekus midagi algusest lõpuni valmis teha, tootma hakata ning sellele üleilmne turg leida pehmelt öeldes nigel.
    Kuuldavasti liigitatakse teadlasi lausa puhasteks teadlasteks ja määritud sõrmedega teadlasteks. Esimesed on sellised, kes ei määri oma käsi maiste asjadega, teised need, kes alalõpmata kusagil laborinurgas või töökojas midagi toimivat valmis üritavad nokerdada.
    Nii ongi välja kujunenud kahe äärmuse vahel kõlkuv nonsenss - tööstus ei vaja teadustööd ja teadlased ei taha tööstusega tegeleda.
    Kunagi 1990ndate aastate keskel üritas Nokia asutada Eestisse 250 inseneri ja teadlast koondavat innovatsioonikeskust. Kõik oli ilus seni, kuni hakati inimesi värbama - selgus, et Eestist pole võtta kümnendikkugi vajaminevast spetsialistide hulgast. Nüüd on sama asi kavas ABB-l, tõsi, elektrotehnikaseadmeid tootev kontsern plaanib luua 30 spetsialistist koosnevat arendusüksust.
    Loodetavasti läheb Eestisse miljoneid eurosid investeerinud ABB-l Nokiast paremini ning tänu sellele elavneb ehk ka teadlaste ja töösturite koostöö.
  • Hetkel kuum
Kaire Uusen: palk üksi ei näita enam eriti midagi
Avalikus sektoris peaks palk olema kindlasti avalik ja kõvasti kasu oleks selgetest palgatasemete andmetest ka erasektoris, aga ajal, mil teenimisvõimalusi on järjest rohkem, sõltub puhtalt palgast üha vähem, kirjutab palgakorralduse asjatundja Kaire Uusen.
Avalikus sektoris peaks palk olema kindlasti avalik ja kõvasti kasu oleks selgetest palgatasemete andmetest ka erasektoris, aga ajal, mil teenimisvõimalusi on järjest rohkem, sõltub puhtalt palgast üha vähem, kirjutab palgakorralduse asjatundja Kaire Uusen.
Lihavõttepühad kõigutasid Tallinki sõitjate arvu kuuendiku võrra
Tallinki reisijate ja sõiduautode veomaht kahanes aprillis, ettevõte toob põhjuseks lihavõttepühad.
Tallinki reisijate ja sõiduautode veomaht kahanes aprillis, ettevõte toob põhjuseks lihavõttepühad.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Luksusturismi ettevõtjad õpetavad, kuidas meelitada rikkad metsa raha kulutama
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Raimo Ülavere: vaktsineeri ennast perfektsionismi vastu. Järjekindel piisavalt hea on parem kui perfektne
Ehkki perfektsionism tundub armastusväärne nõrkus või suisa edu vältimatu eeldus, on tegu toksilise nähtusega. Positiivne perfektsionism on müüt ja perfektsionismi olulisim kütus on teised inimesed.
Ehkki perfektsionism tundub armastusväärne nõrkus või suisa edu vältimatu eeldus, on tegu toksilise nähtusega. Positiivne perfektsionism on müüt ja perfektsionismi olulisim kütus on teised inimesed.
"Palun vabastada Eesti vahemikus ....–.... loodusõpetuse tunnist"*
Selle asemel, et spekulatiivses Euroopa Liidu trahvi hirmus end üles kütta, toetume faktidele ja vaidleme kokkulepped paremaks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Selle asemel, et spekulatiivses Euroopa Liidu trahvi hirmus end üles kütta, toetume faktidele ja vaidleme kokkulepped paremaks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Auto|Piloot. Uus Škodiaq on kohal. Kas nüüd tasub vana sissemaksuks anda?
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Raadiohommikus: ehitusest, pangandusest ja investeerimisest
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis tuleb juttu SEB värskest majandusprognoosist, arvamuslugude konkursist Edukas Eesti, aga ka finantstehnoloogiaettevõtte uutest tuultest ning kaitsetööstusesse investeerimisest.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis tuleb juttu SEB värskest majandusprognoosist, arvamuslugude konkursist Edukas Eesti, aga ka finantstehnoloogiaettevõtte uutest tuultest ning kaitsetööstusesse investeerimisest.
Tugev konkurents süvendas Omniva kahjumit
Omniva müügitulu oli tänavu esimeses kvartalis kokku 31,9 miljonit eurot, mis on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 3 protsendi võrra suurem.
Omniva müügitulu oli tänavu esimeses kvartalis kokku 31,9 miljonit eurot, mis on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 3 protsendi võrra suurem.