Sooline tasakaal ettevõttes on elu loomulik areng

Tehnoloogiline areng on olnud lahutamata osa majandusest ning ajendanud muudatusi. Oli aeg, mil oli vaja mitu tugevat meest, et puu langetada ja ära viia. Nüüd sõidab masin kohale ja praktiliselt üks mees, kellel pole üldse vaja lihaseid pingutada, võib terve metsa lagedaks teha.

Aga kui mees tuleb selle masinaga toime, võib seda ka naine. Füüsilist jõudu pole ju vaja, on vaja oskusi.

Majandus pole ammu enam see, mis ta oli varem. Mis puutub naiste ja meeste rollidesse majanduses, siis väidetakse, et suur murrang traditsioonilises suhtumises soorollidesse toimus pärast Teist maailmasõda. Sõja ajal pidid mehed minema sõtta, tööstus aga vajas töölisi - sõjaväge oli ju vaja varustada - ning naised värvati tööle. Sõja lõpul öeldi naistele: "Täname, nüüd minge koju tagasi." Aga elu oli naistele õpetanud, et nad tulevad tööturul toime. Pealegi oli kogemus neid psühholoogiliselt julgustanud. Pärast sõda toimuski kaks olulist asja: hoogne majandusareng, mis keskendus tarbijale mõeldud toodetele, ning noorte naiste enneolematult suur tung kõrgkoolidesse. Seega on naisliikumine 70. aastatel absoluutselt arusaadav: kodumasinad lõpetasid vajaduse naiste füüsilise töö järele ja vaba aeg ning koolitatud pead vajasid tegevust.

Ei saa väita, et taasiseseisvunud Eestis poleks stereotüübid pragunenud. Kui kutsekoolides õppisid varem tüdrukud enamasti üht ja poisid teist eriala - näiteks tüdrukud juuksuriks ja poisid lukksepaks, siis nüüd jagunevat vastassoost õppurid juba suhtes 35:65. Neiud on sisenenud infotehnoloogia valdkonda, mis varem kuulus valdavalt meestele. Väidetavalt on see murrang ajendanud klientide nõuetest.

Meie majandus on osa rahvusvahelisest turumajandusest. Konkurentsis jääb ellu ettevõte, mis on innovatiivne, jätkusuutlik, läbipaistev ja selleks on vaja ka naiste kaasamist otsuste langetamisel. Kaasaegne majandus peab olema mitmekesine ja kitsarinnaline (patriarhaalne tegevus) ei jää vee peale.

Stereotüüpne lähenemine majandusele pärsib arengut ja edukust. Kes arvab, et naine ei suuda juhtida ettevõtet, siis toon näiteks ameeriklanna Candace Flemingu, kellel on diplomid nii inseneri, inglise keele kui ärijuhtimise erialal, kogemused suure firma mänedžerina ning oma asutatud ja juhitud tarkvarafirma. Ta on ka kahe lapse ema. Ma ei väida, et iga naine on võimeline Candace Fleming olema, aga ega iga meeski ole võimeline olema Bill Gates ja see ongi mu point. Ei ole kõik naised ühesugused ega pole ka kõik mehed ühesugused - erinevusi on mõlema sugupoole siseselt.