Energia merest

"Võttes arvesse maismaatuulikuparkide sarnase tehnoloogia- ja teenusepakkujate konkurentsiolukorra tekkimist lähima viie aasta jooksul, saab eeldada turusituatsioonis hindade märgatavat langemist," prognoosib Ruuda. "Tuulikuparkide puhul on ärilises mõttes tuulikupargi rajamise maksumusest palju suurema tundlikkusega nominaalvõimsuse kasutustundide arv, mis meretuulikuparkidel võib olla kuni kaks korda parem kui maismaatuulikuparkidel."

Meretuulikuparke on praeguseks rajatud suhteliselt vähe ning suurem enamus neist on kas piloot- või demonstratsioon-meretuulikupargid. 2010. aastal ehitati maismaale ca 30 MW, merre 0 MW. Viimase 4 aasta jooksul on aastas püstitatud ca 30-40 MW uusi võimsusi. Sarnast arengut on oodata ka järgmistel aastatel, kui maismaale kerkib veel mõnisada tuulegeneraatorit.

Kõik lähemate aastate projektid on maismaatuulepargid. Esimestest meretuuleparkidest võib rääkida 2015. aasta paiku, sest nende osas on vaja põhimõttelisi otsuseid planeeringute ja rahastamisskeemi osas. Taastusenergia tegevuskava järgi toetatakse meretuuleparke siis, kui selleks on võimalik kasutada välisrahastust.

Hinnanguliselt on meretuulikupargi rajamine kaks korda kallim maismaale tuulikupargi rajamisest. Suurem kulu on seoses vundamentidega, kaablivõrguga ja logistikaga. Meretuulikute enda maksumus on vaid veidi kallim maismaatuulikute omast.

Eriilmelised kasutegurid. Tuulikute ehitamine merre toob mitmeti tulu - võimaldab suurte ehitusprojektide käivitumist sadamates ja merel, võimaldab kohalikel omavalitsustel koos rannaalade planeeringuga arendada ka veealasid.

Meretuuleparkidest võidavad ka kalurid, sest tuulikuparkide ümbrus jäetakse laevaliiklusest ja muust inimtegevusest pärast ehitustööde lõppu suhteliselt puutumatuks ning kaladele tekib seeläbi rahulik tsoon, kus paljuneda. Lisaks saab Eesti riik meretuulikupargi hoonestusloa andmisel hoonestusloaga seonduva iga-aastase tasu - avaliku veekogu tuuleelektrijaamaga koormamisel on aastane hoonestustasu suurus seitse protsenti Eesti keskmise tootmismaa väärtusest lähtuvalt hinnast. See arvutatakse, lähtudes tuuleelektrijaama ehitisealusest pindalast.

Eestis tuuleparki omaval ettevõttel on võimalik müüa elektrit nii Eesti tarbijatele kui ka piiri taha. Juhul, kui tuulepargi investeeringuks kasutatakse Euroopa Liidu taastuvenergia direktiivi kohast nn taastuvenergia statitistika ülekandmist riikide vahel, kus vähese taastuvenergia potentsiaaliga riigid investeerivad suuremat potentsiaali omavatesse riikidesse, siis Eesti tarbija taskust selle taastuvenergia puhul toetust ei tule.

Tuulise piirkonna eelis. Eestis ei ole maismaal eriti sobivaid kohti tuulikuparkideks. Pakosta arutab, et Eestis sobiks maismaatuulikud Ida-Virumaa tuhaväljadele, kus loodus ja keskkond on juba rikutud, end seal pole jällegi piisavalt tuult.