Millisesse valuutasadamasse purjetada?

Praegu paistavad paljud ühel meelel olevat, et turvalisimaks valuutainvesteeringuks on Šveitsi frank. "Kui varem oli rida valuutasid, dollarist jeenini, mis näisid turvalise pelgupaigana (ingl k safe haven currency - toim), siis praegu on ainult üks - Šveitsi frank," kirjutas Financial Times mõni päev tagasi, väites seega, et frangile võrdset pole.

Sama kinnitas lehele ka Saksa Commerzbanki valuutastrateeg Ulrich Leuchtmann, kelle sõnul on USA Keskpanga üliliberaalne monetaarpoliitika hirmutanud investorid dollari juurest ära ning asjaolu, et Tokyo võib sekkuda jeeni tugevnemisse, on peletanud investorid ka jeenile panustamast.

Šveitsi frank on kogunud jõudu ka järjest optimistlike Šveitsi majandusväljavaadete valguses, seda eelkõige tänu tihedatele sidemetele Saksamaa majandusega. Riigi keskpank SNB ongi viimastel kuudel ärevamaks muutunud, hoiatades, et liiga tugev frank võib hakata majandust tagasi hoidma ja sel nädalal avaldatav kvartlaane rahanduspoliitika ülevaade võib olla üks võimalus seda rõhutada.

"SNB võib sellest rääkida, aga ma ei näe ette, et nad võiksid sekkuda," ütles Reutersi uudisteagentuurile Nomura panga strateeg Geoff Kendrick. Frank tõusis juba eelmisel nädalal euro suhtes kõigi aegade kõrgemale tasemele. Kendrick ootab, et euro ja frangi suhe jääb järgmiste kuude jooksul püsima 1,20 kanti.

Rootsi. Väites aga, et ainsaks kindla peale mineku valuutaks on frank, paistavad analüütikud ära unustavat Rootsi krooni, mille kaal dollari ja euro vastu on kogu viimase aasta jooksul olnud nii mõjukas, et teinud sellest šveitslaste raha järel tugevuselt teise valuuta. Ja Rootsi keskpanga asepresident Lars Nyberg ütles Bloombergile, et kroon on alles jõudmas mõistlikule tasemele.

Erinevalt Šveitsi keskpangast on Rootsi Riksbank majanduse kiirele arengule ka pidurit tõmmanud, tõstes järk-järgult keskpanga intressimäära, kuid see on seotud pigem eraisikute kõrge laenukoormuse kui murega valuuta tugevnemise pärast.

Analüütikud usuvad kuningriigi valuuta jätkuvasse tugevnemisse. Näiteks SEB hinnangul tugevneb kroon euro vastu selle aasta lõpuks tasemele 1 euro 8,7 krooni (praegusest tasemest u 4% - toim). "Kroon on (praegu - toim) mõningal määral alaväärtustatud," ütles panga valuutastrateeg Carl Hammer Bloombergile.

Hiina. Analüütikute hinnangul võib ka Hiina jüaani kallinemist näha nii selle kui ka 2012. aasta jooksul. Tuntud investor Jim Rogers on Ameerika ajakirjandusele öelnud, et kui dollarist saab tõeline katastroof, siis jüaan on kindel valuuta.

Ameeriklased on nüüdseks juba tegelikult aastaid rääkinud, et Hiina jüaan on liiga odav ja Washington valib sõnu, et mitte nimetada Pekingi monetaarpoliitikat manipuleerimiseks. Mitmed poliitikud ja impordist sõltuvad töösturid väidavad, et Hiina valuuta on koguni 40% allpool oma tegelikku hinda, mis annab Hiina ettevõtetele ebaõiglased eelised rahvusvahelisel turul.

Austraalia. Hiina majandusbuumiga käsikäes ja USA dollari nõrkuse toel tugevneb ka Austraalia dollar, sest riigi loodusressurssidele, nagu kuld, uraanium, rauamaak ja kivisüsi, on Aasia turgudel kõrge nõudlus.

Kuigi üle-eelmisel nädalal avaldatud Austraalia SKP kvartaalsed numbrid näitasid esimest korda pärast 2008. aasta kriisi langust 1,2% ja olid kahe aastakümne halvimad, on need analüütikute hinnangul pigem tegemist ajutise kukkumisega.

Singapur. Kui otsida aga midagi veidi eksootilisemat, siis JP Morgan pakkus Aasia turvalise aktsiana aprillis välja hoopis Singapuri dollari, mis oodatavalt dollari suhtes järjest tugevneb. JP Morgani strateeg Rebecca Patterson märkis CNBC telejaamale, et Singapuril on jooksevkonto ülejääk 10% ning ka eelarve plussis.