Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Firmajuhid saavad õpetust, kuidas ekspordiks raha leida
Koolitusel keskenduti finantskõlbulise ekspordiplaani koostamise õpetamisele, kuid Swedbanki ettevõtete panganduse kliendisuhete osakonna juhataja Märt Helmja sõnul loodavad korraldajad, et kõik praktilise koolitustsükli läbinud võivad kohe oma ekspordiplaanid ka edukaks rahastamiseks esitada.
"See koolitustsükkel sündis elu enese tõukel, sest paljudel Eesti ettevõtetel on olemas nii soov jõulisemaks laienemiseks välismaale kui ka atraktiivsed tooted," rääkis Helmja. "Töötame selle nimel, et tubli idee saaks kõrvale ka läbimõeldud rahavood. Pank ei saa rahavoogusid kliendi eest ära teha, kuid aitame prognooside koostamisel, timmimisel ja analüüsimisel."
Et sarnane mure valdas ka EASi, siis otsustatigi hakata eksportijaid koolitama.
"EASi huvi on selgelt selles, et Eesti eksport kasvaks ja üha rohkem ettevõtteid oma toodangut välismaale müüks," lausus EASi ekspordidivisjoni juht Allar Korjas. Tema sõnul on riigil eksporditoetusteks planeeritud märkimisväärselt rohkem vahendeid, kui ettevõtjad tegelikult kätte saavad.
"Peamine põhjus on selles, et paljudel lihtsalt puudub arusaam, milline peaks välja nägema edukas ekspordiplaan ja kuidas selleni jõuda," lisas ta.
Peamiste negatiivset rahastamisotsust tingivate asjaoludena nimetasid nii Helmja kui ka Korjas liigset optimismi, vähest planeeritud likviidust, kulude kasvu alahindamist ja ka madalat koostöötahet teiste samas sektoris tegutsevate Eesti ettevõtetega.