Maailmamajanduse väljavaated on märkimisväärselt halvenenud, teatas OECD ning soovitab Euroopa Keskpangal tegutseda otsustavamalt, et vältida euroala võlakriisi süvenemist.

Kaks korda aastas avaldatavas maailmamajanduse ülevaates alandas OECD maailma suurima majanduse USA kasvuväljavaateid ning ütleb, et euroala on kukkunud langusesse. Samuti hoiatas organisatsioon, et euroala võlakriis - mis mõjutab nüüd riike, mis varem näisid turvalise pelgupaigana (safe haven) - võib massiivselt laieneda kui sellega ei tegeleta.

“Vastupidiselt sellele, mida oli oodata selle aasta alguses, pole maailmamajandus metsast väljas,” märkis OECD peaökonomist Pier Carlo Padoan. “Ennekõike on usaldus järsult langenud ning skeptitsism kasvanud, kas ikka euroala poliitikud oskavad tõhusalt tegeleda nende ees seisvate väljakutsetega.“

OECD kärpis oma 34 liikmesriigi majanduskasvu sel aastal 1,9 protsendile ning 2012. aastal 1,6 protsendile, vastavalt 2,3 protsendilt ning 2,8 protsendilt mais. Organisatsioon ootab, et euroala majandus kukub protsendi võrra selle aasta viimases kvartalis ning 0,4% 2012. aasta esimese kolme kuu jooksul.

OECD eeldab, et maailma suurim majandus, USA, kasvab tuleval aastal 2 protsendi võrra, kuigi prognoosis mais riigile 3,1protsendilist majanduskasvu. Organisatsioon ootab USA majanduskasvu kiirenemist 2,5%-ni 2013. aastal.

OECD hoiatas, et majanduse jahenemine mõjutab ka kaubandust, kärpides oma maailmakaubanduse kasvu prognoosi 6,7 protsendini sel aastal ning 4,8% järgmiseks aastaks, mis jääb alla 8,1- ja 8,4protsendilisele kasvule, mida varem prognoositi. 

“Praegune olukord on halvem kui 2009. aastal,” ütles Padoan. “Pärast finantskriisi 2008. aastal oli majanduskasvu tõukejõuks kaubandus.”

Viimases maikuu ülevaates Eesti kohta kirjutas OECD, et ekspordi juhitud kiire majanduse taastumine aeglustub prognooside kohaselt, kuid riigi majandus edestab jätkuvalt teisi Euroopa OECD riike, lõigates kasu vähendatud tööjõukuludelt ning hiljutistelt investeeringutelt ekspordile suunatud tootmissektorites.

Eratarbimine annab suureneva panuse majanduskasvu pärast paranenud olukorda tööturul ning majapidamiste bilanssides. Inflatsioon alaneb, energia ja toidu hinnašoki hajudes, kuid baasinflatsioon kasvab järk-järgult.