Ettevõtjad: aastal 2011 oli aeg küps

“Minu jaoks sai aeg küpseks. See idee on juba pikemalt aega peas käinud. Ma hakkasin tegelema selle valdkonnaga, milles ma olen olnud otsapidi sees kogu aeg,” rääkis Virumaa Teleworki juhataja Kaido Veski. Tema ettevõte on asutatud sel aastal ning peamised tegevusalad on IT- ja keelealaste tugiteenuste pakkumine.

Veski tõdes, et ajad on ka sellised, et igasugune lisateenimine on teretulnud ning ainuõige variant selleks oli osaühing. “See siis viiski kevadel selleni, et sai otsustatud oma ettevõte teha,” lausus Veski. Ta lõi oma ettevõtte koos abikaasaga ning põhitöö kõrvalt. “Me kaardistasime ära oskused, mis meil kahe peale kokku on, temal pedagoogina ja minul IT-inimesena. Kokku sai pakett tugiteenuseid, mis võiksid sobida väikestele ettevõtetele ja eraisikutele,” selgitas Veski.

Nišifirmadele ruumi jagub. Veski nentis, et ta ei ole suutnud välja mõelda ühtegi valdkonda, kus ei oleks üldse konkurentsi, seega ka neil on see olemas. Samas ta konkurentsi väga ei tunneta ning uutele tegijatele on veel kindlasti ruumi. “Iga valdkonnaga on niimoodi, et kui sa teed südame ja hingega, siis on igal juhul sulle ruumi. Iseasi kui kiiresti ja kui rikkaks sellega saab. Selliseid suuri nimesid lühikese aja jooksul vaevalt et väga palju tekib, aga kogukonnapõhiseid teenusepakkujaid – miks mitte. Nende jaoks on alati ruumi ning nad teevad pildi tervemaks,” arvas Veski. Tema pikaajalisem eesmärk on teha midagi sellist, mis meeldib, ja sellest ka ära elada.

Ettevõtlikud noormehed alustasid oma ettevõtet otse ülikoolist. “See oli asjade loomulik jätk. Enne oli pereettevõte, kus ema ja mina toimetasime FIEna. Siis sai see ühe mütsi alla pandud ja osaühing tehtud,” sõnas Agros Group OÜ turundusjuht Ayrton Grossmann.

Agros Group OÜ müüb Tallinna vanalinnas villasest lõngast tehtud käsitööd – kindad, sokid, mütsid. Nende põhiklientuur on välismaalased. “Ettevõtja olla on huvitav, see arendab ning on eluks vajalik. Kui mõelda oma ettevõtte loomisele, siis kindlasti on ideid, millega on praegugi tegutsetud. See on aja küsimus, millal tuleb mõne teise ülikooli lõpetanuga oma ettevõte,” sõnas Grossmann, kes on õppinud logistika-, finants- ja turundusalal.

Toode vormus ettevõtteks. Väikestele organisatsioonidele majandustarkvara pakkuva Margn OÜ juhatuse liige ja üks omanikest Taavi Hõbejõgi ütles, et nemad tulid oma tootega turule sellel aastal, sest siis sai tarkvara valmis ning tuli asutada oma ettevõte.

Hõbejõgi on lõpetanud Tartu Ülikooli majandusteaduskonna. “Kunagi hakkas selline ala huvitama ning siis sai sellega tegutsema hakatud. See idee tuli 2009. aastal,” rääkis Hõbejõgi.

Ka selles valdkonnas annab konkurents tunda ja väga kerge läbi lüüa pole. “Turgu on, lihtsalt tuleb leida õiged kanalid ja julgemalt peale minna,” ütles Hõbejõgi. Nende tarkvara erineb tema sõnul teistest selle poolest, et nad tahavad müüa sellist platvormi, kus väikeettevõte saab kõik oma mured ise lahendatud. “Leida lahendus neile, kes kasutavad siiamaani Excelit ja kellel ei ole sobiva hinnaga majandustarkvara,” kirjeldas Hõbejõgi.

Hõbejõgi sõnul on tegelikult sellel aastal palju ettevõtteid veel loomata. “Neil, kes teevad oma start-up’e, ei ole veel põhjust ettevõtet teha, sest ei ole äritegevust,” ütles Hõbejõgi.

Ta soovitab noortel omandada paar aastat kogemusi mingis eraettevõttes, et saada selgeks, mis täpselt huvitab, mida teha tahetakse ja kus. “Tuleks saada selles valdkonnas häid teadmisi ja mitte võtta endale pangalaenukohustusi. Kui pärast tekib mõni hea idee, siis on seda palju lihtsam ellu viia,” rääkis Hõbejõgi.

 

Aivar Rehe, Danske Banki Eesti filiaali tegevjuht Kas Te tunnetate uute ettevõtteklientide arvu kasvu? See ei olnud üllatus, et kriisist väljatuleku teisel aastal on uus laine ettevõtluse kasvus. Me loomulikult tunnetame seda, et  uus ettevõtlus ja äri tervikuna kasvab. Seda nii olemasolevate klientide pealt kui ka uute potentsiaalsete klientide pealt. Esimeseks väljundiks on käibe kasv, mida saame üksikettevõtte tasandilt ja mida näeme ka statistikaameti vahendusel.

Kui tuleb uusi ettevõtteid juurde, kas siis võetakse ka rohkem laenu? Mingil määral kindlasti. Üldiselt on ettevõtted ettevaatlikud. Meil on tekkinud mõistlik ja õige dialoog ettevõtetega: ei vaadata ainult kriitiliselt pankade poole, et pangad on institutsioonid, kes laenu ei anna. See on selgelt muutunud. Oleme nagu partnerid ja ka nõustajad, et ei võetaks liiga suuri riske.Ka laenuvõtmine on äririsk lisaks sellele, et ettevõte on väga mitmete oma ärist tulenevate riskide keskel. Kõik mitte ainult ei loe, vaid on ka läbi mõelnud selle, mis toimub meie sihtturgudel Euroopas.  Seda räägitakse avaliku sektori kriisi kaudu, aga kõik saavad aru, et avalikust sektorist tulenevad tagasilöögid mõjutavad riikide reaalmajandust.

 

Olude sunnil ettevõtjaks

Asutatud ettevõtete arv tervikuna jääb 2011. aastal ilmselt samasse suurusjärku kui 2009.–2010. aastal. SEB näeb uute asutatud osaühingu kasvu ka oma kliendiportfellis.Kasvu aluseks on kindlasti nn olude sunnil ettevõtjateks asunute osakaal, kuid see on 2011. aastal kaasa toonud uue laine, mille harjal sõidavad sõltumatust ja eneseteostust otsivad inimesed. Teiselt poolt näitab see, et alustavad ettevõtjad ei tunneta enam nii teravalt ühiskondlikke tõkkeid, nt väga suurt kasvuootust ja hirmu ebaõnnestuda, ning üha enam kasvab mikro- ja väikeettevõtluse osakaal majanduses tervikuna.Huvitav fakt on, et kui 2009. aastani oli rahvusvaheliselt tegutsevate uute ettevõtete seas rohkem neid, kes tegid ülekandeid välismaale, siis praegu on ülekaalus ekspordist tulevad laekumised.