Ettevõtjad: aastal 2011 oli aeg küps

“Minu jaoks sai aeg küpseks. See idee on juba pikemalt aega peas käinud. Ma hakkasin tegelema selle valdkonnaga, milles ma olen olnud otsapidi sees kogu aeg,” rääkis Virumaa Teleworki juhataja Kaido Veski. Tema ettevõte on asutatud sel aastal ning peamised tegevusalad on IT- ja keelealaste tugiteenuste pakkumine.

Veski tõdes, et ajad on ka sellised, et igasugune lisateenimine on teretulnud ning ainuõige variant selleks oli osaühing. “See siis viiski kevadel selleni, et sai otsustatud oma ettevõte teha,” lausus Veski. Ta lõi oma ettevõtte koos abikaasaga ning põhitöö kõrvalt. “Me kaardistasime ära oskused, mis meil kahe peale kokku on, temal pedagoogina ja minul IT-inimesena. Kokku sai pakett tugiteenuseid, mis võiksid sobida väikestele ettevõtetele ja eraisikutele,” selgitas Veski.

Nišifirmadele ruumi jagub. Veski nentis, et ta ei ole suutnud välja mõelda ühtegi valdkonda, kus ei oleks üldse konkurentsi, seega ka neil on see olemas. Samas ta konkurentsi väga ei tunneta ning uutele tegijatele on veel kindlasti ruumi. “Iga valdkonnaga on niimoodi, et kui sa teed südame ja hingega, siis on igal juhul sulle ruumi. Iseasi kui kiiresti ja kui rikkaks sellega saab. Selliseid suuri nimesid lühikese aja jooksul vaevalt et väga palju tekib, aga kogukonnapõhiseid teenusepakkujaid – miks mitte. Nende jaoks on alati ruumi ning nad teevad pildi tervemaks,” arvas Veski. Tema pikaajalisem eesmärk on teha midagi sellist, mis meeldib, ja sellest ka ära elada.

Kaks küsimust

Aivar Rehe, Danske Banki Eesti filiaali tegevjuht Kas Te tunnetate uute ettevõtteklientide arvu kasvu? See ei olnud üllatus, et kriisist väljatuleku teisel aastal on uus laine ettevõtluse kasvus. Me loomulikult tunnetame seda, et  uus ettevõtlus ja äri tervikuna kasvab. Seda nii olemasolevate klientide pealt kui ka uute potentsiaalsete klientide pealt. Esimeseks väljundiks on käibe kasv, mida saame üksikettevõtte tasandilt ja mida näeme ka statistikaameti vahendusel.

Kui tuleb uusi ettevõtteid juurde, kas siis võetakse ka rohkem laenu? Mingil määral kindlasti. Üldiselt on ettevõtted ettevaatlikud. Meil on tekkinud mõistlik ja õige dialoog ettevõtetega: ei vaadata ainult kriitiliselt pankade poole, et pangad on institutsioonid, kes laenu ei anna. See on selgelt muutunud. Oleme nagu partnerid ja ka nõustajad, et ei võetaks liiga suuri riske.Ka laenuvõtmine on äririsk lisaks sellele, et ettevõte on väga mitmete oma ärist tulenevate riskide keskel. Kõik mitte ainult ei loe, vaid on ka läbi mõelnud selle, mis toimub meie sihtturgudel Euroopas.  Seda räägitakse avaliku sektori kriisi kaudu, aga kõik saavad aru, et avalikust sektorist tulenevad tagasilöögid mõjutavad riikide reaalmajandust.

 

Kommentaar

Olude sunnil ettevõtjaks

Mart Maasik, SEB äriarendusjuht

Asutatud ettevõtete arv tervikuna jääb 2011. aastal ilmselt samasse suurusjärku kui 2009.–2010. aastal. SEB näeb uute asutatud osaühingu kasvu ka oma kliendiportfellis.Kasvu aluseks on kindlasti nn olude sunnil ettevõtjateks asunute osakaal, kuid see on 2011. aastal kaasa toonud uue laine, mille harjal sõidavad sõltumatust ja eneseteostust otsivad inimesed. Teiselt poolt näitab see, et alustavad ettevõtjad ei tunneta enam nii teravalt ühiskondlikke tõkkeid, nt väga suurt kasvuootust ja hirmu ebaõnnestuda, ning üha enam kasvab mikro- ja väikeettevõtluse osakaal majanduses tervikuna.Huvitav fakt on, et kui 2009. aastani oli rahvusvaheliselt tegutsevate uute ettevõtete seas rohkem neid, kes tegid ülekandeid välismaale, siis praegu on ülekaalus ekspordist tulevad laekumised.