Lisaaktsiis teeb turbatootjad murelikuks

15. detsember 2011, 00:00

Ehkki suve teine pool läks turbakaevandajatel vihmase ilma nahka, ei kurda turbatööstussektor mitte täitmata jäänud kogumisplaanide üle, vaid uuel aastal lajatava täiendava kütuseaktsiisi üle.

Nimelt võttis riigikogu tänavu juunis vastu seaduseparanduse, mille kohaselt ei tohi alates 1. jaanuarist 2012 kasutada erimärgistatud vedelkütust kaevandus-, metsandus- ja ehitustöödel kasutatavates paiksetes mootorites.

“Vaatame murega tulevikku, sest esialgsete rehkenduste järgi tuleb turbasektoril täiendava kütuseaktsiisi tõttu ära anda umbes kolm miljonit eurot aastas,” ütles Eesti Turbaliidu juhatuse esimees, turba vahendamisega tegeleva ASi Strenge juhataja Üllar Püvi. “Kui ettevõtted raha ei teeni, siis jäävad tegemata investeeringud ja eelkõige puudutab see masinapargi väljavahetamist.”

Aktsiisitõus annab lätlastele edumaa. Järvamaa turbatootmisettevõtte ASi Prelvex juhataja Tarmo Thomsoni kinnitusel annab erimärgistatud kütuse keeld turbakaevandajatele tugeva põntsu. “See tähendab meie jaoks otsest maksutõusu ja seetõttu jääb meil midagi tegemata,” lausus ta. “Seadusemuudatusega pärsib Eesti riik meie ekspordivõimet. Me kaotame Lätile ja Leedule nagunii logistikas, sest transporditee on neil lühem, ja nüüd siis see matakas ka veel.”

Thomsoni sõnul on turbameestel omamoodi rusikareegel, et kui jaanipäevaks on pool turbaplaanist täis, siis säilib lootus, et tootmishooaeg tuleb korralik ja augusti lõpuks on võimalik ehk ka turba kogumise plaan täita. Tänavu päris nii siiski ei läinud, sest juulist kiskus ilm väga vihmaseks.

“Meil jäi soovitust umbes viiendik puudu,” nentis Thomson. “Samas, ehkki tänavune aasta oli kogutoodangu mõttes veidi kehvem kui mullune, oli tegu kindlasti üle keskmise aastaga.”

Juuni paistis veel eufooriline. Pärnumaal Sauga vallas turvast kaevandava ja kasvusubstraate tootva OÜ ASB Greenworld Eesti tegevjuhi Jüri Tiidermanni sõnul olid ka nemad juunis eufoorias ja lootsid turvast kaevandada rekordilises mahus ehk 350 000 m3.

“Jäime loodetust ikka kõvasti maha – saime vaid 270 000 m3 piiri peale,” tunnistas Tiidermann. “Kokkuvõtvalt võib aga öelda, et tegelikult oli täiesti normaalne tootmisaasta.”

Püvi sõnul teeb neid veidi murelikuks olukord eksporditurul. “Tavaliselt on olnud nii, et kui turba kogumismahtu pole täis saadud, siis kliendid helistavad palju ja soovivad võimalusel lisakoguseid saada,” rääkis Püvi. “Praegu on aga näiteks Lõuna-Euroopa poolel hästi vaikne.”

Tiidermann lisas, et kuna peamine müük eksporditurgudel on kevadel, siis on praegu näiteks Euroopa-sisest müüki raske ennustada. “Ma rääkisin neil päevil ühe Hollandi kolleegiga ja sealpool usutakse väikesesse langusesse, sest klientidel pole lihtsalt raha,” rääkis Tiidermann. “Masu on küll läbi, aga seoses eurokriisiga ei kipu pangad praegu aiandussektorisse laenu andma. Aga võib-olla kahe kuu pärast juba annavad. Kui kahe kuu pärast on kõik taas hästi, siis ei mäleta keegi praegusest jamast enam mitte midagi.”

Sangla Turvas panustab briketile. Erinevalt oma endisest konkurendist Tootsi Turbast on AS Sangla Turvas investeerinud briketitootmisse 8 miljonit eurot ning jätkab ainsana Eestis turba pressimist briketiks, millest suurem osa eksporditakse Rootsi katlamajadesse.

Soome kontserni Vapo kuuluv AS Tootsi Turvas lõpetas briketi tootmise tänavu mais. Vananenud seadmetega tehas töötas aastaid alavõimsusega ning omanikud otsustasid kahjumiga töötava üksuse sulgeda.

Tartumaal tegutseva Sangla Turba nõukogu esimehe Mati Miili kinnitusel pole nemad Tootsi briketitehase sulgemisest suurt midagi võitnud. “Me pole seetõttu mingeid lisatellimusi juurde saanud,” lausus ta. “Meil olid ekspordilepingud juba enne kindlas mahus ja mis puudutab koduturgu, siis siin on tarbimine jätkuvalt väike.”

Miili andmeil võivad nad Rootsi energeetikafirmale Söderenergi saata aastas kuni 60 000 tonni briketti. Eelmisel tarneaastal, mis kestis maist maini, tootis Sangla Turvas 45 000 tonni briketti. Eesti koduturg tarbib umbes 10 000 tonni briketti aastas.

“Eelmine hooaeg oli meil nii-öelda uue tehase käivitamise hooaeg,” lausus Miil. “Sel hooajal on tehas täie jõuga töötamas ja milliseks briketitoodang kujuneb, ei oska enne mai lõppu öelda. Tooret peaks jätkuma.”

Sangla Turvas hakkas paar aastat tagasi rekonstrueerima oma briketitehast. “Kogu tehnoloogia vahetasime välja, ainult vanad pressid jäid alles,” sõnas Miil. Sangla Turvas kuulub Eesti kapitalile.

 

Taust

  • Üle poole turbast läheb ekspordiks

Eestis tegutseb üle 30 turbatööstusfirma.
Turbatootmissektoris töötab kokku umbes 800 inimest.
Eesti turbaliitu kuulub praegu 32 liiget. Turbaliitu kuuluvad ettevõtted kaevandavad umbes 85% Eesti turbatoodangust. Suurematest ettevõtetest ei kuulu turbaliitu näiteks AS Mikskaar ja AS Sangla Turvas.
Eksporti läheb üle 60% Eesti turbatoodangust. Turvast on eksporditud  enam kui 100 riiki.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    04. December 2012, 16:19
    Otsi:

    Ava täpsem otsing