• OMX Baltic0,16%302,14
  • OMX Riga−0,25%892,9
  • OMX Tallinn0,00%2 066,58
  • OMX Vilnius0,22%1 197,53
  • S&P 5000,52%6 173,07
  • DOW 301%43 819,27
  • Nasdaq 0,52%20 273,46
  • FTSE 1000,72%8 798,91
  • Nikkei 2251,43%40 150,79
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,15
  • OMX Baltic0,16%302,14
  • OMX Riga−0,25%892,9
  • OMX Tallinn0,00%2 066,58
  • OMX Vilnius0,22%1 197,53
  • S&P 5000,52%6 173,07
  • DOW 301%43 819,27
  • Nasdaq 0,52%20 273,46
  • FTSE 1000,72%8 798,91
  • Nikkei 2251,43%40 150,79
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,15
  • 18.12.11, 12:33
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Iirimaal on raske oma edu hoida

Iirimaad on toodud kui positiivset näidet, kuidas karm säästukuur üle oma võimaluste elanud riigi uuesti jalule aitab, ent eksporditurgude jahtumine teeb edu hoidmise raskeks.
Kolmandas kvartalis kahanes Iirimaa SKP kahe aasta kiireimas tempos, jäädes euroalal vähikäigult alla vaid Kreekale. Eelnenud kvartaliga võrreldes kahanes SKP 1,9% ning aastatagusega võrreldes 0,1%. Aasta kokkuvõttes tervikuna peaks majanduskasv siiski esimest korda 2007. aastast punasest välja saama.
„Iirimaa kolmanda kvartali majandusnäitajad varjutavad Iirimaa kui musterõpilase eeskuju teistele võlakoorma all lookas riikidele euroala äärel,“ ütles Capital Economics’i Euroopa regiooni peaökonomist Jonathan Loynes. „Need numbrid annavad hoobi lootustele, et Iirimaa hakkas tasapisi juba majandusreformide ja säästumeetmete vilju maitsma,“ vahendas agentuur Reuters. „Iirimaa väljavaated rahaliidus pole veel kaugeltki kindlad,“ jätkas ta.
Teises kvartalis oli Iirimaa samas Eesti järel kiireima SKP kasvuga riik euroalal. Suured kõikumised kvartalinäitajates on tingitud Iirimaal tegutsevate rahvusvaheliste firmade majandustulemustest.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Ent ekspordi – peamise kasvumootori – aeglustumine on ilmne. Eksport küll kasvas kolmandas kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 0,8%, kuid see oli nõrgim kasvunäit viimase kahe aasta jooksul. Jooksevkonto oli 850 miljoni euroga ülejäägis, kuid aasta tagasi oli ülejääk sama perioodi kohta 1,18 miljardit eurot.
„Tuleval aastal on peamine risk euroala majanduskasvu aeglustumine ja selle mõju ekspordile,“ ütles Davy Stockbrokersi peaökonomist Conall Mac Coille.
Positiivse poole pealt moodustavad suure osa Iirimaa ekspordist ravimi- ja toiduainetööstuse toodang, mille nõudlust konjunktuuri kõikumine väga ei mõjuta. Eksporti toetab ka kahe viimase aastaga ca kümnendiku võrra vähenenud tööjõukulud.
Iirimaa, mida on teistele abilaenu saanud eeskujuks toodud, ei pruugi siiski suuta oma võlga taltsutada, et 2013. aastal abiprogrammi alt pääseda. 2020. aastal tagasimaksmisele kuuluvate võlakirjade tootlus oli reedel agentuuri Bloomberg andmeil 8,54%.
„See, kas Iirimaa majandus suudab kasvada piisavalt kiiresti, et toime tulla avaliku sektori võlakoorma teenindamisega ning tagasi võita usaldus, et rahaturgudele naasta, sõltub mingit liiki püsiva lahenduse leidmisest euroala võlakriisile,“ ütles IHS Global Insighti analüütik Sonia Pangusion.  „Selleks, et võlga suudetaks teenindada, on esmatähtis majanduskasv.“
IMF ja Euroopa Komisjon prognoosivad Iirimaale tulevaks aastaks SKP kasvu 1% ümber, kuid hoiatavad, et kasv võib prognoosile alla jääda, kui ekspordipartnerite majanduskasv aeglustub või langusesse läheb. Sellisel juhul vajab ka Iirimaa riigieelarve lisakärpeid. Tuleva aasta eelarves on praegu eelarve konsolideerimise meetmeid kokku 3,8 miljardi euro väärtuses. Iirimaa rahandusminister Michael Noonan on riigi tuleva aasta SKP prognoosi viimase kuue nädala jooksul kärpinud juba kaks korda.
2008. aastast on Iirimaa SKP kahanenud 15%. Eratarbimine ja avaliku sektori tarbimine kahanesid kolmandas kvartalis eelnenud kvartaliga võrreldes 1,3%, investeeringud 21%. 14,4% tööealisest elanikkonnast oli kolmandas kvartalis tööta.
„Need numbrid on väga heitlikud, me ei peaks neisse väga palju sisse lugema,“ ütles Jonathan Loynes. „Samas rõhutavad need näitajad, et Iirimaal ei ole veel jalad põhjas.“

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 19 p 8 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele