Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Iirimaal on raske oma edu hoida

    Iirimaad on toodud kui positiivset näidet, kuidas karm säästukuur üle oma võimaluste elanud riigi uuesti jalule aitab, ent eksporditurgude jahtumine teeb edu hoidmise raskeks.

    Kolmandas kvartalis kahanes Iirimaa SKP kahe aasta kiireimas tempos, jäädes euroalal vähikäigult alla vaid Kreekale. Eelnenud kvartaliga võrreldes kahanes SKP 1,9% ning aastatagusega võrreldes 0,1%. Aasta kokkuvõttes tervikuna peaks majanduskasv siiski esimest korda 2007. aastast punasest välja saama.
    „Iirimaa kolmanda kvartali majandusnäitajad varjutavad Iirimaa kui musterõpilase eeskuju teistele võlakoorma all lookas riikidele euroala äärel,“ ütles Capital Economics’i Euroopa regiooni peaökonomist Jonathan Loynes. „Need numbrid annavad hoobi lootustele, et Iirimaa hakkas tasapisi juba majandusreformide ja säästumeetmete vilju maitsma,“ vahendas agentuur Reuters. „Iirimaa väljavaated rahaliidus pole veel kaugeltki kindlad,“ jätkas ta.
    Teises kvartalis oli Iirimaa samas Eesti järel kiireima SKP kasvuga riik euroalal. Suured kõikumised kvartalinäitajates on tingitud Iirimaal tegutsevate rahvusvaheliste firmade majandustulemustest.
    Ent ekspordi – peamise kasvumootori – aeglustumine on ilmne. Eksport küll kasvas kolmandas kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 0,8%, kuid see oli nõrgim kasvunäit viimase kahe aasta jooksul. Jooksevkonto oli 850 miljoni euroga ülejäägis, kuid aasta tagasi oli ülejääk sama perioodi kohta 1,18 miljardit eurot.
    „Tuleval aastal on peamine risk euroala majanduskasvu aeglustumine ja selle mõju ekspordile,“ ütles Davy Stockbrokersi peaökonomist Conall Mac Coille.
    Positiivse poole pealt moodustavad suure osa Iirimaa ekspordist ravimi- ja toiduainetööstuse toodang, mille nõudlust konjunktuuri kõikumine väga ei mõjuta. Eksporti toetab ka kahe viimase aastaga ca kümnendiku võrra vähenenud tööjõukulud.
    Iirimaa, mida on teistele abilaenu saanud eeskujuks toodud, ei pruugi siiski suuta oma võlga taltsutada, et 2013. aastal abiprogrammi alt pääseda. 2020. aastal tagasimaksmisele kuuluvate võlakirjade tootlus oli reedel agentuuri Bloomberg andmeil 8,54%.
    „See, kas Iirimaa majandus suudab kasvada piisavalt kiiresti, et toime tulla avaliku sektori võlakoorma teenindamisega ning tagasi võita usaldus, et rahaturgudele naasta, sõltub mingit liiki püsiva lahenduse leidmisest euroala võlakriisile,“ ütles IHS Global Insighti analüütik Sonia Pangusion.  „Selleks, et võlga suudetaks teenindada, on esmatähtis majanduskasv.“
    IMF ja Euroopa Komisjon prognoosivad Iirimaale tulevaks aastaks SKP kasvu 1% ümber, kuid hoiatavad, et kasv võib prognoosile alla jääda, kui ekspordipartnerite majanduskasv aeglustub või langusesse läheb. Sellisel juhul vajab ka Iirimaa riigieelarve lisakärpeid. Tuleva aasta eelarves on praegu eelarve konsolideerimise meetmeid kokku 3,8 miljardi euro väärtuses. Iirimaa rahandusminister Michael Noonan on riigi tuleva aasta SKP prognoosi viimase kuue nädala jooksul kärpinud juba kaks korda.
    2008. aastast on Iirimaa SKP kahanenud 15%. Eratarbimine ja avaliku sektori tarbimine kahanesid kolmandas kvartalis eelnenud kvartaliga võrreldes 1,3%, investeeringud 21%. 14,4% tööealisest elanikkonnast oli kolmandas kvartalis tööta.
    „Need numbrid on väga heitlikud, me ei peaks neisse väga palju sisse lugema,“ ütles Jonathan Loynes. „Samas rõhutavad need näitajad, et Iirimaal ei ole veel jalad põhjas.“
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Karl-Eduard Salumäe: Eestis on kiiruse mõõtmisesse kinni jäädud
Liiklusturvalisuses järgmise hüppe tegemiseks tuleks tegeleda mitte kümnel eri moel kiiruse mõõtmise, vaid palju raskemini fikseeritavatele väärkäitumistele tähelepanu pööramisega, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Liiklusturvalisuses järgmise hüppe tegemiseks tuleks tegeleda mitte kümnel eri moel kiiruse mõõtmise, vaid palju raskemini fikseeritavatele väärkäitumistele tähelepanu pööramisega, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
USA aktsiaturg tõusis neljandat nädalat järjest
USA aktsiaturg lõpetas reedel nädala tugeva tõusuga, kui investorite kindlust turgude osas on kasvatanud oodatust madalamad inflatsiooninumbrid, mis näitavad, et inflatsiooni tipp võib olla juba seljataha jäänud. Nii S&P 500 kui Nasdaqi indeks tõusid neljandat nädalat järjest, vahendab Reuters.
USA aktsiaturg lõpetas reedel nädala tugeva tõusuga, kui investorite kindlust turgude osas on kasvatanud oodatust madalamad inflatsiooninumbrid, mis näitavad, et inflatsiooni tipp võib olla juba seljataha jäänud. Nii S&P 500 kui Nasdaqi indeks tõusid neljandat nädalat järjest, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Jaanus Vihand: kui iseloomud ei klapi, siis koostööd ei tule
Mitu aastat Coop Eestit juhtinud, siis Margus Linnamäe kutsel Apollo Grupi etteotsa läinud ning sealt idufirmasse Eurora lahkunud Jaanus Vihand soovis enne A. Le Coqi juhi positsiooni vastu võtmist näha, kuidas ettevõtte nõukogu tasandil suhted on.
Mitu aastat Coop Eestit juhtinud, siis Margus Linnamäe kutsel Apollo Grupi etteotsa läinud ning sealt idufirmasse Eurora lahkunud Jaanus Vihand soovis enne A. Le Coqi juhi positsiooni vastu võtmist näha, kuidas ettevõtte nõukogu tasandil suhted on.
Raadiohitid: mis saab aktsiaturgudest ja majandusest lähemas ning kaugemas tulevikus?
On tavapärane, et Äripäeva raadio kuulajaid paeluvad enim investeerimisteemad ning lõppev nädal ei olnud selles osas erand. „Investor Toomase tunnis“ jagas enda tulevikuvaadet investor Märten Kress ning „Infopankuri“ saates räägiti majanduse tulevikust ja 10 aasta pärast juhtuvast.
On tavapärane, et Äripäeva raadio kuulajaid paeluvad enim investeerimisteemad ning lõppev nädal ei olnud selles osas erand. „Investor Toomase tunnis“ jagas enda tulevikuvaadet investor Märten Kress ning „Infopankuri“ saates räägiti majanduse tulevikust ja 10 aasta pärast juhtuvast.
Viljandi haigla ehitamiseks otsitakse uus ehitaja
Kümneid miljoneid kallimaks läinud Viljandi haigla ehitamine jääb praegu katki, sest leping Fund Ehitusega lõpetati. Uue hanke abil loodetakse haigla valmis saada 2024. aasta lõpuks.
Kümneid miljoneid kallimaks läinud Viljandi haigla ehitamine jääb praegu katki, sest leping Fund Ehitusega lõpetati. Uue hanke abil loodetakse haigla valmis saada 2024. aasta lõpuks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.