- OMX Baltic0,16%302,14
- OMX Riga−0,25%892,9
- OMX Tallinn0,00%2 066,58
- OMX Vilnius0,22%1 197,53
- S&P 5000,52%6 173,07
- DOW 301%43 819,27
- Nasdaq 0,52%20 273,46
- FTSE 1000,72%8 798,91
- Nikkei 2251,43%40 150,79
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,15
- OMX Baltic0,16%302,14
- OMX Riga−0,25%892,9
- OMX Tallinn0,00%2 066,58
- OMX Vilnius0,22%1 197,53
- S&P 5000,52%6 173,07
- DOW 301%43 819,27
- Nasdaq 0,52%20 273,46
- FTSE 1000,72%8 798,91
- Nikkei 2251,43%40 150,79
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,15
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kreekale Iiri või Islandi mudel?
Leht möönab, et kõrvutatakse riike, kus ühe elanikkond on 4,6 miljonit ja teisel 318 000 ning et ei üks ega teine pole veel majanduskriisist päris toibunud.
Nii Iiri kui Islandi majandus jõudis tipust läbi 2007. aastal, mõlemas riigis ületas pangandussektor enam kui viiekordselt riigi SKP ning mõlemad riigid kannatasid finantskriisist rängalt. Samas kui Iirimaa andis oma pankadele lausgarantii, lasi Island oma pangad pankrotti ja keeldus algselt ka hoiustajatele nende kaotust hüvitamast.
Mõlemad riigid said välisdoonoritelt abipaketi.
Island lasi oma valuutal järsult odavneda, oktoobrist 2007 augustini 2009 odavnes Islandi kroon peamiste kaubanduspartnerite valuutade suhtes üle 40%. Euro tugevnes 2008. a, kuid pole kokkuvõttes 2007. a lõpu tasemest eriti liikunud.
Kõik see andis tunda inflatsioonis, mis 2009. a alguses kerkis Islandil 22%-le, samas kui Iirimaa oli 2009–10 deflatsioonis.
Kuidas mõjutas see majandust? Islandi SKP on tipust kahanenud 12,6%, Iiri SKP 9,8%. Islandil taastus SKP kasv 2010. a teises kvartalis ja kukkus siis aasta lõpus ja selle aasta alguses langusesse tagasi, Iirimaa sai põhjast läbi 2009, vajus ka uuesti langusesse, kuid lühemaks ajaks ja mitte nii sügavalt.
Tööpuudusnäitajad näivad olevat Islandi kasuks, kuid siin tuleb meeles pidada, et saareriigis hakkas tööpuudus kasvama 0,8% tasemelt, jõudis tipust läbi 9,3% tasemel ja on praegu 6,6%. Iiri tööpuudus hakkas kasvama 4,5% tasemel ning küünib praegu 14,5%-le.
Kui Argentina pankrotti läks, olid tagajärjed hullemad – valuuta odavnes 80%, tööpuudus kasvas 25%-le ja paljud säästud kaotanud inimesed sattusid ränka vaesusesse.
Hoolimata sellest, et Island devalveeris, on Iirimaa olnud jooksevkonto defitsiidi plussi pööramisel edukam. Islandil on defitsiit jätkuvalt 10% SKPst. Iirimaa peab siin tänama oma madalat ettevõtte tulumaksu, ent ka tööjõu konkurentsivõime on tõusnud.
Üksi ekspordist paraku päästerõngast ei saa, kui maailmamajandus tuure maha võtab. Kui Iiri majanduskasv aeglustub, võib see sundida panku realiseerima kahjumeid halbadest varadest, mis siiani veel pankade bilansis on. Islandi survestavad rahvusvahelised kohtud aga oma garantiikohustusi täitma.
Kumbki riik pole veel kriisi kogu valu tunda saanud ja sellest üle saanud.
Mis puutub Kreekasse, siis ei saa Kreeka valida ühte või teist teed, vaid peab võtma nii ühelt kui teiselt. Kreekal tuleb tunnistada, et vähemalt pooled võlad jäävad maksmata, viies samas läbi nn sisemise devalveerimise, kärpides palku kogu majanduses pea kolmandiku võrra.
Kreeka lahkumine eruoalalt on praegu poliitiliselt mõeldamatu. Samas kui Kreeka peaks lahkuma, näitab Islandi ja Argentina kogemus, et karmi säästukuuri alternatiiv ei ole sugugi valutu, kirjutas Wall Street Journal.
Seotud lood
Enimloetud
2
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
5
Viimased uudised
“Ta oli lihtne saak Reformierakonnale”
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Sõõrumaa: taandan end oma ettevõtete juhtivatelt kohtadelt
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele