Leht möönab, et kõrvutatakse riike, kus ühe elanikkond on 4,6 miljonit ja teisel 318 000 ning et ei üks ega teine pole veel majanduskriisist päris toibunud.

Nii Iiri kui Islandi majandus jõudis tipust läbi 2007. aastal, mõlemas riigis ületas pangandussektor enam kui viiekordselt riigi SKP ning mõlemad riigid kannatasid finantskriisist rängalt. Samas kui Iirimaa andis oma pankadele lausgarantii, lasi Island oma pangad pankrotti ja keeldus algselt ka hoiustajatele nende kaotust hüvitamast.

Mõlemad riigid said välisdoonoritelt abipaketi.

Island lasi oma valuutal järsult odavneda, oktoobrist 2007 augustini 2009 odavnes Islandi kroon peamiste kaubanduspartnerite valuutade suhtes üle 40%. Euro tugevnes 2008. a, kuid pole kokkuvõttes 2007. a lõpu tasemest eriti liikunud.

Kõik see andis tunda inflatsioonis, mis 2009. a alguses kerkis Islandil 22%-le, samas kui Iirimaa oli 2009–10 deflatsioonis.

Kuidas mõjutas see majandust? Islandi SKP on tipust kahanenud 12,6%, Iiri SKP 9,8%. Islandil taastus SKP kasv 2010. a teises kvartalis ja kukkus siis aasta lõpus ja selle aasta alguses langusesse tagasi, Iirimaa sai põhjast läbi 2009, vajus ka uuesti langusesse, kuid lühemaks ajaks ja mitte nii sügavalt.

Tööpuudusnäitajad näivad olevat Islandi kasuks, kuid siin tuleb meeles pidada, et saareriigis hakkas tööpuudus kasvama 0,8% tasemelt, jõudis tipust läbi 9,3% tasemel ja on praegu 6,6%. Iiri tööpuudus hakkas kasvama 4,5% tasemel ning küünib praegu 14,5%-le.

Kui Argentina pankrotti läks, olid tagajärjed hullemad – valuuta odavnes 80%, tööpuudus kasvas 25%-le ja paljud säästud kaotanud inimesed sattusid ränka vaesusesse.

Hoolimata sellest, et Island devalveeris, on Iirimaa olnud jooksevkonto defitsiidi plussi pööramisel edukam. Islandil on defitsiit jätkuvalt 10% SKPst. Iirimaa peab siin tänama oma madalat ettevõtte tulumaksu, ent ka tööjõu konkurentsivõime on tõusnud.

Üksi ekspordist paraku päästerõngast ei saa, kui maailmamajandus tuure maha võtab. Kui Iiri majanduskasv aeglustub, võib see sundida panku realiseerima kahjumeid halbadest varadest, mis siiani veel pankade bilansis on. Islandi survestavad rahvusvahelised kohtud aga oma garantiikohustusi täitma.

Kumbki riik pole veel kriisi kogu valu tunda saanud ja sellest üle saanud.

Mis puutub Kreekasse, siis ei saa Kreeka valida ühte või teist teed, vaid peab võtma nii ühelt kui teiselt. Kreekal tuleb tunnistada, et vähemalt pooled võlad jäävad maksmata, viies samas läbi nn sisemise devalveerimise, kärpides palku kogu majanduses pea kolmandiku võrra.

Kreeka lahkumine eruoalalt on praegu poliitiliselt mõeldamatu. Samas kui Kreeka peaks lahkuma, näitab Islandi ja Argentina kogemus, et karmi säästukuuri alternatiiv ei ole sugugi valutu, kirjutas Wall Street Journal.