• OMX Baltic−0,21%318,82
  • OMX Riga−0,5%977,66
  • OMX Tallinn−0,05%2 228,71
  • OMX Vilnius0,05%1 509,51
  • S&P 500−0,47%7 765,36
  • DOW 300,1%51 231,64
  • Nasdaq −1,25%27 193,34
  • FTSE 100−0,16%10 441,6
  • Nikkei 225−1,42%69 042,11
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%95,34
  • OMX Baltic−0,21%318,82
  • OMX Riga−0,5%977,66
  • OMX Tallinn−0,05%2 228,71
  • OMX Vilnius0,05%1 509,51
  • S&P 500−0,47%7 765,36
  • DOW 300,1%51 231,64
  • Nasdaq −1,25%27 193,34
  • FTSE 100−0,16%10 441,6
  • Nikkei 225−1,42%69 042,11
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%95,34
Eestis tegutseval pakendiettevõtjal on kaks võimalust: koguda oma pakendijäätmed ise kokku või anda lasta see töö teha TKOl. Kas üks pakendiettevõtja saab korraga rakendada mõlemat süsteemi? Kuidas jaguneb sel juhul jaguneb risk ja vastutus ning millistele nõuetele peab isekogumine vastama?
Kehtiv seadus ei maini otseselt, kas oma kohustused TKO-le üle andnud pakendiettevõtja võib jätkata pakendite ja pakendijäätmete iseseisvat kogumist. Pakendiseaduses on sätestatud vaid isekogumise reeglid TKO-ga mitteliitunud pakendiettevõtja jaoks. Tegelikult siiski isekogumine rühmapakendite ulatuses toimib. Jutt käib näiteks kaubaalustest või hulgikauba pakendist, mis kaupluses või tootmisettevõttes lahti tehakse ja mille jäätmed jäävad ettevõttesse.
Teine ja tõsisem probleem on turule tekkinud „säästupakett“, mis seisneb selles, et ühe TKO kõrval tegutseb ka sama organisatsiooniga seotud jäätmekäitleja, kes pakub pakendiettevõtjale sellist isekogumise teenust, mille käigus ei koguta enam selle konkreetse ettevõtja enda toodete pakendeid, vaid müüakse sisuliselt tõend teatud koguse materjali kogumise kohta, tegelikult pärineb see materjal hoopis mujalt.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele