• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti edu tagab ühtsus ning kohanemisvõime

    Meil on vanasõna – kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta. Minevikust on kindlasti midagi õppida, aga meil on harjumus oma mõtetega seal liigselt viibida.

    Vaatame korraks oma minevikku – ehk on seal oskuseid, mida saab tulevikus rakendada? Me oleme üle elanud majanduskriisi ja riigieelarve kärped ning sellest raskemaidki perioode sõdade ja okupatsiooniga. See kõik on meie rahvale jätnud jälje. Me alahindame ennast, ei julge oma häid oskusi esile tuua jne.
    Kui sellest minevikust leida midagi head, on see kohanemisvõime. Võime hakkama saada ükskõik millises väljast peale surutud olukorras. Seega meie edu võiks tugineda kohanemisele. Aga mitte ainult. Eesti edu saab tugineda kolmele vaalale: oma riigi armastusele ehk isamaalisusele, kohanemisvõimele ja visioonile ehk kokkuleppele, mida me oma tulevikult soovime.
    Isamaalisuses ei kahtle meist enamik. Vahest isegi väärtustame seda üle, mida näitab meie suutmatus integratsiooni edukalt läbi viia. Aga seda vaid seetõttu, et selle sõna teise poole “maalisus” asemel keskendume me rahvuslikkusele. Kui isamaalisus sisustada enam meie maaga kui rahvusega, saaksime me oma piiratud inimressurssi edukamalt rakendada.
    Individuaalse kohanemisvõime supernäide on meie vanem generatsioon. Nad on üle elanud sõja, küüditamise, okupatsiooni ja nautinud lootust olla vaba. Ja siis sattunud olukorda, kus toimetulek on keerukas. Ja ometi valdav osa neist ei virise, vaid kohandub, sest vabadus on seda väärt. Kohandunud on ka keskealised. Tehes tööd ja teades, et kui nemad siin riigis seda ei tee, ei tee seda paljudel juhtudel keegi. Osa meist on kohandunud, käies tööl välismaal, et ikkagi halva kliima ja segaste poliitiliste tõmbetuulte kiuste tagasi tulla.
    Kohandunud on ka ettevõtjad. Kuigi meil on röögatud tööjõumaksud, julgeme asutada firmasid. Kohandunud on õpilased. Vaatamata teoreetilisele ja elukaugele õppeprogrammile neelavad nad alla tuhandeid tunde monolooge ainetest, mille ainus kasu on mälutreeningus. Edu saavutamiseks hangivad nad hiljem ettevõtlus- ja finantsalase hariduse ning elukogemused mujalt.
    Kohandumine välisega on loomulik ka looduses, see on looduses elus püsimise valem! Seega väärtus, mida me pole lihtsalt ise samavõrd endale tunnistanud. Siiski ainult ellujäämine üksi ei ole motiveeriv, sellele lisaks on vaja veel midagi. Ja see midagi saab olla teadmine, mida soovime oma tulevikult. Sõnastatud selget visiooni.
    Artikkel ilmub EMT, Tallinna Kaubamaja, Sampo Panga ja Äripäeva arvamuskonkursi “Edukas Eesti” raames.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

E-resident: õiglased tasud Eesti loomemajandusse!
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Läti ükssarvikulootus kaasas lisaraha
Suuresti Läti börsifirmale HansaMatrix kuuluv ja Kanadas börsiplaane pidav Lightspace Technologies kaasas 2 miljonit eurot noteerimiseelse konverteeritava üleminekulaenuga.
Suuresti Läti börsifirmale HansaMatrix kuuluv ja Kanadas börsiplaane pidav Lightspace Technologies kaasas 2 miljonit eurot noteerimiseelse konverteeritava üleminekulaenuga.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Raadiohommikus: Eesti suurim pank ja tööstuste kriisiplaanid
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Viimse hetkeni ellujäämist lootnud ettevõte heitis hinge
13. reedel läks lõplikult pankrotti pika ajalooga Eesti ekspedeerimisfirma Mep Trans, mille omanik Denis Belov kõigest kaks nädalat tagasi ütles, et olukord pole veel täiesti lootusetu. „Võitleme,” ütles Belov siis.
13. reedel läks lõplikult pankrotti pika ajalooga Eesti ekspedeerimisfirma Mep Trans, mille omanik Denis Belov kõigest kaks nädalat tagasi ütles, et olukord pole veel täiesti lootusetu. „Võitleme,” ütles Belov siis.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.