15. oktoober 2012 kell 21:00

Igale ettevõttele oma uurija?

Justiitsministeeriumi statistika kohaselt on 2012. a kaheksa kuu kuritegevus olulises languses võrreldes aasta varasema ajaga. Majandusalased süüteod on vähenenud 160 juhtumi, kelmused 45 ning ametialased süüteod 9 juhtumi võrra. Kas Eesti on muutumas ausa äritegevusega riigiks või on statistiliste näitajate taga muud (majandus)kuritegevust mõjutavad tegurid?

Põhjusi, miks statistilised näitajad langustendentsi näitavad, on kindlasti mitmeid, kuid sooviksin lähemalt peatuda ühel — kriminaalmenetluse alustamise keerukusel majandusalaste süütegude kahtluse korral.

Menetluse alustamine keeruline. Äriühingul või avaliku sektori organisatsioonil võib kriminaalmenetluse alustamise taotlemine õnnestuda harva, kuivõrd Eesti õiguskaitseorganid eeldavad sageli, et juba enne kuriteoavalduse koostamist on tehtud põhjalik, kõiki aspekte hõlmav analüüs.

Näiteks on Põhja prefektuuri majanduskuritegude talituses 2011. aastal alustatud kriminaalmenetlusi 765, samal aastal on isiku avalduse või muu info alusel alustamata jäetud kriminaalmenetlusi 558. See tähendab, et ligi pooltel juhtudel ei ole kriminaalmenetlus alustatud, mis ettevõtte jaoks tähendab muu hulgas ka potentsiaalse süüteoga tekitatud kahju hüvitamata jätmist.

Usun, et ükski organisatsioon ei pöördu avaldusega õiguskaitseorganite poole veendumuseta, et potentsiaalne süütegu on aset leidnud. Peamine raskus on selle veendumuse ning juhtumiga seotud asjaolude kirjeldamine sellisel viisil ning detailsuses, mis viiks ka tegelikkuses kriminaalmenetluse alustamiseni.

Seadusest tulenevalt on politsei ülesanne süütegude avastamine ja menetlemine ning prokuratuur peaks kriminaalmenetluse juhina suunama uurijat tõendite kogumisel. Traditsiooniliselt on majandus- ja ametialaste kuritegude kohtueelne menetlemine kuulunud spetsiaalselt sellele valdkonnale spetsialiseerunud ametnike tööülesannete hulka, kellel kogemus ja erialane kompetents võimaldavad keerukate juhtumite lahendamisel koguda piisavalt asjakohaseid tõendeid. Kohtupraktikast nähtub, et majandussüütegude puhul on isegi prokuratuuril ja kriminaalpolitseil olnud raskusi piisavate tõendusmaterjalide kogumisega, samas eeldatakse kannatanult juba avalduse esitamisel sisuliselt eelneva uurimise läbiviimist.

Petlik statistika? Kas tõesti oleks vajalik igale äriühingule isikliku uurija ametikoha loomine, kelle tööülesanneteks oleks potentsiaalsete pettusejuhtumite tuvastamine, andmete analüüs, tõendite kogumine ning õiguskaitseorganitele sobival moel esitamine? Justiitsministeeriumil tuleks  kaaluda statistika avaldamist ka kriminaalmenetluse alustamata jätmiste kohta ning sellisel juhul ei pruugi kriminaalstatistika langustrendi näidata.

Hetkel kuum