• OMX Baltic0,29%317,97
  • OMX Riga−0,33%956,41
  • OMX Tallinn0,44%2 204,22
  • OMX Vilnius0,05%1 505,59
  • S&P 5000,51%7 743,41
  • DOW 300,93%51 828,62
  • Nasdaq 0,48%27 068,72
  • FTSE 1000,14%10 695,25
  • Nikkei 2251,3%66 364,2
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,1
  • OMX Baltic0,29%317,97
  • OMX Riga−0,33%956,41
  • OMX Tallinn0,44%2 204,22
  • OMX Vilnius0,05%1 505,59
  • S&P 5000,51%7 743,41
  • DOW 300,93%51 828,62
  • Nasdaq 0,48%27 068,72
  • FTSE 1000,14%10 695,25
  • Nikkei 2251,3%66 364,2
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,1
Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi professori Sirje Keevalliku sõnul on tõenäosus 2005. aasta omale sarnaneva suurtormi kordumiseks Eestis tänavu väike.
"Miski pole võimatu, aga tõenäosus 2005. aasta "vesise pühapäeva" kordumiseks on väike, sest suurtorm tekkis mitmete asjaolude kokkulangemisel," kinnitas ta. Torm nimega Gudrun ei kujutanud endast tugevuse mõttes midagi iseäralikku. Iseäralik oli hoopis see, et tuul puhus suure kiirusega väga pikka aega ja suutis seetõttu tekitada väga kõrgeid ja pikki laineid, rääkis Keevallik.
"Samal ajal olid eelnevad tormid vee Läänemere idaossa n-ö kokku kuhjanud, nii et Riia lahes oli veetase meetrijagu tavalisest kõrgem. Oma osa andis ka asjaolu, et meri polnud jääs, nagu ta jaanuaris võinuks olla," selgitas ta.
TTÜ teaduri sõnul pani jaanuaritorm liikvele nii mõnedki ettevõtmised. Esiteks ühines Eesti Läänemere veetaseme prognoosisüsteemiga ja teiseks käivitati tehnikaülikoolis Maa-teaduste tasemeõpe, mis ühendab endas okeanograafia, meteoroloogia ja geoloogia.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele