Ave Lepik • 3. detsember 2012 kell 14:24

Oviir: Eesti Energia tõenäoliselt rikkus riigihangete seadust

Täna vastas riigikogus arupärimisele riigikontrolör Mihkel Oviir, teemaks Eesti Energia uute põlevkivienergiaplokkide rajamine.

15. oktoobril pöördusid 17 Riigikogu liiget Oviiri poole arupärimisega, milles märkisid, et ajakirjanduse vahendusel on saanud teatavaks, et Eesti Energia on sõlminud ettevõttega Alstom lepingu uue elektrijaama esimese ploki ehitamiseks. Ja et majandus- ja kommunikatsiooniministri sekkumise tulemusena tegi Eesti Energia seda riigihangete seadust ja karistusseadustikku rikkudes.

Arupärijate küsimustele vastamiseks vaatas riigikontroll läbi hankemenetluse materjalid ja Eesti Energia nõukogu protokollid. Samuti küsis riigikontrolör selgitusi Eesti Energia juhatuselt, nõukogu esimehelt, Narva Elektrijaamade juhatajalt, riigikantseleilt ja rahandusministeeriumilt.

"Riigikontrolli hinnangul vastasid mõlemad pakkujad küll pakkujate kvalifitseerimise tingimustele, kuid nende esitatud pakkumused hanketingimustele ei vastanud," ütles Oviir. 

Oviiri hinnangul rikuti eduka pakkumuse väljaselgitamisel riigihangete seadust tõenäoliselt kahel juhul. "Esiteks ei vastanud ainuke vastavaks tunnistatud Alstomi pakkumine päris igas aspektis hanketingimustele. Mittevastavus seisnes eelkõige selles, et Alstom soovis oma pakkumuses hankedokumentides lubatust erinevaid makse- ja trahvitingimusi," loetles Oviir. "Ja teiseks. Võitjaga asuti läbi rääkima, et muuta neid hanketingimusi, mis ei olnud läbiräägitavad ja mida poleks tohtinud muuta."

Asjaosalised on Oviiri sõnul põhjendanud oma toimimist sellega, et elektrijaama esimese ploki ehitamiseks laekus vaid üks tõsiselt võetav pakkumus.

Oviir juhtis riigikogu liikmete tähelepanu ka sellele, kuidas Eesti Energia säärasesse olukorda sattus. "Hankemenetluse järgi oli ette nähtud, et pakkumusi saavad esitada vaid need ettevõtted, kelle tellija, st antud juhul aktsiaselts Eesti Energia Narva Elektrijaamad, on eelnevalt kvalifitseerinud. Ehk kelle puhul on tellija veendunud, et too saab tööga hakkama. Hankes osalemise soovi avaldas tegelikult viis ettevõtet. Tähtajaks esitasid oma kvalifitseerimistaotluse kolm ettevõtet," selgitas riigikontrolör.

Kuigi ettevõtete tegelik kvalifitseerimine toimus poolteist kuud hiljem, otsustas aktsiaselts Narva Elektrijaamad hilinenud pakkujaid riigihangete seadusele tuginedes mitte kvalifitseerida. Nende dokumendid saadeti ümbrikke avamata tagasi ja pakkumusi esitama neid ei lastud.

"Kolm tähtajaks taotluse esitanud ettevõtet tunnistati kõik nõuetele vastavaks. Pakkumuse esitas neist kaks, millest üks oli ilmselgelt puudulik," rääkis Oviir. "Nii oligi tekkinud olukord, kus Eesti Energial oli vaid üks sisuline, kuid sellegipoolest nõuetele mittevastav pakkumine. Ütlen Eesti Energia, sest kuigi selles hankes on formaalselt tellijaks aktsiaselts Eesti Energia Narva Elektrijaamad, tehti kõik sisulised otsused Eesti Energia peakontoris."

Hoolimata pakkumuse nõuetele mittevastavusest asuti ettevõttega Alstom läbirääkimistesse ja sõlmiti ka leping. Seejuures nähtub Eesti Energia nõukogu koosoleku protokollist, et nõukogu mõistis, et hankemenetluses tehtud otsused on seadusega vastuolus.

"Te küsite, kas selles loos on ka midagi kriminaalset. Ma jätaksin selle pädevate õiguskaitseasutuste hinnata, kes võtavad hoiaku lähtudes infost, mis neil ühel või teisel ajahetkel on," kommenteeris Oviir.

"Me teame seda, et Eesti Energia nõukogu koosolekul märkis ettevõtet nõustanud advokaat, et hankemenetluse käigus rikutakse riigihangete seadust ja karistusseadustikku. Aga mida advokaat karistusseadustiku rikkumise all mõtles, ei olnud ta enda ja kliendi suhte konfidentsiaalsusele viidates nõus riigikontrollile ütlema," rääkis riigikontrolör. "Eesti Energia juhatuse esimees ütles riigikontrollile, et advokaadibüroo ei ole seda väidet ei suuliselt ega kirjalikult põhjendanud."

Teadaolevalt teostab järelevalvet riigihangete korralduse üle rahandusministeerium, kes ei pidanud konkreetse kaasuse põhjal vajalikuks järelevalvemenetlust algatada. Prokuratuuri saadetud avaldus karistusseadustiku rikkumise kohta edastati kapole, kes ei leidnud, et mõne ametiisiku käitumisel oleksid ilmnenud kuriteotunnused.

Vastates küsimusele, kas valitsusel on õigus oma äranägemise järgi seadust rikkuda, tuues ettekäändeks riikliku julgeoleku, vastas Oviir, et mais 2011, kui toimus valitsuskabineti nõupidamine, oli leping hanke võitjaga juba sõlmitud, kuid polnud veel jõustunud. "Leping oli sõlmitud Eesti Energia nõukogu heakskiidul ja üldkoosoleku ehk majandus- ja kommunikatsiooniministri teadmisel. Valitsus polnud lepingut arutanud ega selleks suunist andnud," kommenteeris Oviir.

Riigikontrolli hinnangul uute plokkide ehitamise küsimus poleks ehk valitsuse ette jõudnudki, kui Eesti Energia poleks leidnud, et uue elektrijaama ehitamine riigi toetuseta oleks äriühingule majanduslikult ebamõistlik. Ja seda valitsus arutaski. Ning leidis, et energiajulgeoleku kaalutlustel tuleb riigil leida võimalus Eesti Energiat toetada. Hankeleping võis selle otsuse toel jõustuda.

"Meile teadaolevalt ei antud valitsuskabinetile teada, et lepinguni jõuti tõenäoliselt riigihangete seadust rikkudes," ütles Oviir. "Riigisekretäri kinnitusel on kõik arutelu aluseks olevad materjalid valitsuse infosüsteemis. Seal olevates materjalides ei ole uue elektrijaama ehitamise hanke seaduslikkust käsitletud."

"Kui küsite, kas majandus- ja kommunikatsiooniminister teadis või ei teadnud riigihangete seaduse rikkumisest, siis vastus on, jah teadis. Eesti Energia juhatus kinnitas Riigikontrollile, et ministrit informeeriti enne lepingu sõlmimist kõikidest riskidest," avaldas Oviir täna riigikogu ees.

Oviiri hinnangul ei ole vajadust täiendada riigihangete seadust, et kõrvaldada korruptsiooni uurimise all olevad või selles süüdimõistetud äriühingud riigihanke menetlusest. "Riigihangete seadusega on ka praegu keelatud osaleda hankemenetluses isikutel, kes on ametialastes kuritegudes süüdi mõistetud ning kelle karistus pole kustunud. Ametialasteks kuritegudeks on ka pistise ja altkäemaksu andmine, võtmine ja vahendamine, toimingupiirangute rikkumine," rääkis Oviir.

"Muus osas tunnustan ma jätkuvalt süütuse presumptsiooni ega pea uurimise all olevate isikute kõrvaldamist hankemenetlusest kohaseks. Aga eks see on teie kui seadusandja kätes," pöördus ta küsimustele vastamist lõpetades parlamendi poole. 

Hetkel kuum