• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kasvanud sadamajuhiks

    Kümmekond aastat Transiidikeskus ASi juhtinud Erik Laidvee armastab merd ja oma tööd. Juht, kelle kogemustepagasis on kriisiolukordadega hakkama saamine tormisel merel, ei pelga ette võtta kohtuteed ega taandu piiravate konkurentsitingimuste ees.

    Globaalses transiidiäris seilav Transiidikeskus arvestab lähiaastail enam kui kümne­protsendilise kasvuga aastas, tuuleks purjedes julged investeeringud sadamaala laiendamiseks.
    Kihk maailma näha viis Viljandis põhikooli lõpetanud Laidvee 1974. aastal Tallinna merekooli tüürimeheks õppima. “See oli tol ajal üks väheseid võimalusi piiri taha saada. Sain pärast cum laude lõpetamist kohe tüürimeheks, merd sõitsin kaheksa aastat. Lõpetasin meremehe elu siis, kui ühelt sõidult tulles mu oma tütar mind onuks nimetas,” meenutas ta. Laidvee sõnul on merel töötamise kogemus ja hiljem Tallinna Polütehnilises Instituudis omandatud ökonomisti haridus olnud hea kombinatsioon juhtimistööks transiidiäris: “Klientidega on lihtne ühist keelt leida, nende vajadusi mõista.”
    Juhtimisega – algul laeva, hiljem inimeste ja organisatsioonide – on Laidvee tegelenud juba 1978. aastast. Aastatel 1986–1992 täitis ta juhtpositsioone Kirovi kolhoosis, mis reorganiseeriti Esmar OÜks, 1992. aastal sai Laidveest veeteede ameti peadirektori 1. asetäitja, järgnes töö Muuga Sadamas ja Refetra ASis, mis oli Transiidikeskus ASi esimene tütarfirma.
    Elektroonne juhtimine. “1997.aastal Refetra juhatuse esimeheks saanuna ootas mind ees organisatsiooni reorganiseerimine. Seal töötas toona üle 500 inimese, ent juhtimine oli tsentraliseeritud sisuliselt ühe inimese kätte. Uue juhtimiskorralduse paikapanek oli suur väljakutse. Kui TPIs tootmise planeerimist ja juhtimist õppisin, rõhutasid õppejõud protseduuride täpse kirjeldamise olulisust. Alles Refetras tootmist ja planeerimist ümber korraldades mõistsin, et neil oli õigus,” rääkis Laidvee ja lisas, et tema arvates asendamatuid inimesi ei ole. “Mindki on võimalik asendada.”
    Transiidikeskuses on kogu juhtimise osa, eelkõige tootmise planeerimist ja terminali juhtimist puudutav, viidud elektroonseks ja protseduuride põhiseks. Firma juhtimine on viidud vastavusse rahvusvahelise ISO kvaliteedistandarditega. “Olemasolev meeskond võib selle abil juhtida terminali kasvõi Las Palmasest, vajalik on vaid internetiühenduse olemasolu,” sõnas ta.
    Tähtsaim juhi ülesanne on meeskonnale soodsate töötingimuste loomine. Laidvee lisas, et vajadusel võib ta olla kõva käega juht, kes teeb otsuseid üksi ja kiirelt. Viimane on vajalik just kriisiolukorras. Esimesed ristsed kriisijuhtimises sai Laidvee tüürimehena merd sõites. “Tulime 1984. aastal Aafrikast punase puu lastiga, millest suur osa asus laevatekil. Las Palmasest alates saime nädal aega väga tugevat tormi tunda, olime jõudnud Põhjamerre, pea Skageni juurde, kui üks võimas ummiklaine osa tekilaadungist minema viis. Sealt sain esimese kriisitegutsemise kogemuse. Kapten oli šokis ja otsustusvõimetu, vanemabi keeldus vastutuse võtmisest. Olime ümbermineku ohus ja mul ei jäänud muud üle, kui 2. tüürimehena juhtimine üle võtta,” meenutas ta.
    Edukalt jõuti Tallinnasse, kogu meeskond sai hiljem preemiat. “Mind edutati vanemtüürimeheks, mis tookord oli parteisse mitte kuulunu puhul haruldane. Eriti hea meel oli mul aga hoopis selle üle, et ei unustanud kriisiolukorras vormistamast mereprotesti, tänu millele vabanes laev vastutusest kalli kauba kaotuse ning laevale tekitatud vigastuste eest – süüdi jäi “üleloomulik jõud” ehk siis meri,” lisas ta. Õpetlikke kriisiolukordi on ette tulnud hiljemgi. “Refetras oli tulekahju. Põlema läks kakao ja kustutustööde käigus tuli mul muu hulgas laost välja tõsta ka üks suitsetav tuletõrjuja. Kauba väärtus ladudes on väga suur, seega on riskide maan­damine tähtis. Meil oli õnneks korralik kindlustus, mistõttu klient, kelle kaup laos kannatada sai, on meie klient tänaseni,”  rääkis Laidvee.
    Õiglane inimene. Transiidiäris võtavad igapäevaste juhtimisotsuste kõrvalt juhi tööajast suure osa kohtumisreisid klientide ja partneritega maailma eri paigus, aga ka lobitöö ja ettevõtte ärihuvide eest seismine. “Kui meenutada konteinerterminali laiendamise konkurssi, siis võib öelda, et meie lobitöö oli ebapiisav,” muigas Laidvee, viidates 2011. märtsis alguse saanud kohtusaagale Tallinna Sadamaga, kes toona andis kinnistu hoonestusõiguse Rail Garant Estoniale. “Pole just mõistlik minna kohtusse sadama vastu, kellega on vaja säilitada häid töiseid suhteid. Aga minu arvates on tähtis seista oma õiguste eest, kui sa arvad, et sul on õigus. Mul on hea meel, et meil õnnestus selle loo lahenduseks Rail Garant Estonia OÜ ära osta ning tagada sellega meie firmale pikaajalise arengu võimalus – tänavu saame valmis kolmandiku laiendusest ja kevadel alustame esimese etapi kasutamist,” lisas ta.
    Transiidiäri on globaalne äri ja nii on Transiidikeskus tihedas konkurentsis naabersadamatega, eelkõige pakuvad konkurentsi lõunanaabrid, aga ka Soome sadamad ja vastloodud Ust-Luga sadam. “Väljakutseid on iga päev, ent ega meie otsustest alati kõik ei sõltu. Vaatamata poliitilistele mõjutustele, millega tuleb pidevalt arvestada, ma transiidiäri lõppu Eestile küll ei ennustaks. Meie võimalus on pakkuda kvaliteetseimat teenust,” märkis Laidvee ja tõi näiteks Mitsubishi Kaluuga tehase käivitamisega seotud projekti, mille Transiidikeskus pärast neli aastat kestnud konkureerimist mullu võitis.
    Kvaliteet toob töö. “Õnnestunud projektid  annavad kindlustunde, et transiit läbi Eesti oli, on ja jääb. Pall on meie endi kätes ja kui suudame kvaliteetset teenust osutada, saame ka tööd,” on Laidvee kindel. Kvaliteedi tagamine eeldab aga investeeringute tegemist, eelkõige infrasüsteemi. Tipp-topp tasemel peab olem aga ka terminali juhtimissüsteem ja andmevahetus. “Kogu andmevahetus, mis puudutab transiiti ja meretolli, on elektrooniline. Teisiti pole see enam mõeldav, sest paberite vormistamise ajakulu tõttu kannataks kaubaveo kiirus, seega kvaliteet,” selgitas ta ning lisas, et sageli tuleb ka partnereid veenda elektroonilisele asjaajamisele ülemineku vajaduses. Edu pandiks on aga päeva lõpuks töötajaskond, kes on väga professionaalne ja pikaajalise kogemusega. Balansi hoidmine poliitiliste mõjutuste ja äriplaanide vahel pole transiidifirmale just alati lihtne. Laidvee rõhutas, et transiidisektoris on väga olulisel kohal isiklikud kontaktid ja suhted, mis aitavad hoida tasakaalu ja säilitada kaubavooge. Nii mõnedki kontaktid on püsinud meresõidu aegadest ja õpingute ajast Venemaal.
    Närvid peavad transiidivaldkonnas tegutsedes terasest olema. Ehkki vaidlusküsimused on firmade vahelised, puudutavad need ka isiklikult.  “Tuleb püüda jääda igas olukorras rahulikuks ja osata pingeid maandada. Pikki tööpäevi periooditi ikka on, aga kui on vaba aeg, tuleb seda maksimaalselt kasutada. Ideaalne lõõgastumise koht on suvekodu Laulasmaal. Mulle meeldib aias askeldada, looduses jalutada, kepikõnd ja muidugi reisida. Kinnistes ruumides treenimine pole minu jaoks,” rääkis ta. Merele transiidikapten enam väga sageli ei satu, aga mere lähedus on talle endiselt hädavajalik ning ühtegi meremessi vahele ei jäta.
    “On tähtis, et töö, mida teed, inimesele meeldiks. Mulle meeldib meri ja kõik laevade ning sadamatööga seonduv. Minu motoks on: tee oma tööd armastusega. Aga veel tähtsam, et kodus oleksid asjad korras. Mul on vedanud: mõistev ja toetav abikaasa, kellega pea 33 aastat abielus oleme, kaks toredat last ja kaks lapselast – see on tugev tagala, mis annab julgust ja otsustusvõimet,” hindab Laidvee töistest saavutustest enam pereväärtusi.
     
    Kes on kes
    Erik Laidvee
    Sündinud: Vändras 1959
    Haridus: Tallinna Riiklik Merekool 1978, kaks kursust Leningradi Kõrgemas MerekoolisTallinna Tehnikaülikool, tööstuse planeerimine ja juhtimine 1991Täiendanud end Rotterdamis, Hamburgis, sadamajuhtide tippkoolitus Le Havre’is, Kansas State Universitys
    Töökogemus:Sõitnud 8 aastat merd, tüürimehest kaptenini1986–1992 Kirovi Kalurikolhoos (hilisemEsmar OÜ) vaneminsenerist pearaamatupidajani1992 veeteedeamet, peadirektori I asetäitja-finantsdirektor1993 Muuga sadama direktori I asetäitja-­finantsdirektor, Tallinna Sadama nõukogu liige, Eesti Merelaevanduse nõukogu liige1997 Refetra ASi juhatuse esimees2000 Transiidikeskuse ASi juhatuse liige2004 Transiidikeskuse ASi juhatuse esimees
    Keeled: inglise, vene, soome
     
    Juhi sõna
    Erik Laidvee arengutest transiidisektoris
    Tööjõud. Töötajate juures ei tolereeri ma joobes või jääknähtudega tööletulekut, vargusi, valetamist. Nende inimestega ma koos ei tööta.Töötajate leidmine on hell teema. Ehkki on tööpuudus, pole konkursid edukad. Eestis sadamatöötajaid riiklikult ei koolitata, nii et meil tuleb seda oma koolituskeskuses teha. Jälgin murega Mereakadeemiaga toimuvat, mis on muutumas üheks TTÜ allüksuseks.2012. aastal ühendas Transiidikeskuse AS enda tütarettevõtted AS Refetra, AS Muuga CT ja OÜ Varumees ning seeläbi kasvas sünergia ka tööjõu osas. Koondasime eelkõige juhtimistasandi töötajaid. Tänu ühendamisele suudame samade töötajate arvuga käidelda suuremaid kaubamahtusid.
    Tehnoloogia.  Infotehnoloogia puhul tuleb ajaga kaasas käia. Oleme loonud ja patenteerinud terminali opereerimissüsteemi TISK. Korraldame pidevalt terminali tööd tehnoloogiliselt ümber. Digitaliseerisime eelmisel aastal oma värava: käivitasime automatiseeritud numbrilugemise süsteem, mis kiirendab autode läbimispääsu kordades. Kui varem oli laadimisaeg ligi tund, siis nüüd 18 minutit.
    Raudtee. Raudtee kogupikkus on meie terminalides 7,5 km Valdav osa Kaluuga tehase kaubast liigub plokkrongidega. Praegu liigub pea 25% Transiidikeskust läbivast kaubast raudteetranspordiga – see on Baltimere sadamatest kõrgeim näitaja. Ameerikas on raudtee osakaal kohati 35% ja sinnapoole püüdleme ka meie. Raudteetranspordiga on võimalik mahtusid veelgi kasvatada, juba järgmise aasta algul on käivitumas uus projekt, mis seotud plokkrongide liikumisega Moskva lähistele.
    Venemaa. Olukord Venemaaga on 1997. aasta aprillist muutumatu, võib-olla isegi keerulisem. Takistusi tehakse vahendeid valimata ja ses osas oleme Lätist viletsamas seisus. Kasahstani suunal on suuri raskusi. Kui Venemaa-poolseid blokeeringuid poleks, võiks meie kaubamaht olla kaks korda suurem. Muuga sadam on Balti mere kõige parem sadam ja seda teavad meie partnerid Venemaalt.
    Kasv. Realistlik kasv, mis ei arvesta veel uusi projekte, on vähemalt 10% aastas. Tänavuseks mahtude kasvuprotsendiks tuleb 13. Kindlustunde annavad meie tehtavad investeeringud, mille suurus tänavu 25 miljonit eurot. Konteinerterminali laienduse esimene etapp peab olema valmis 6. juuliks, aga tõenäoliselt hakkame uut infrat kasutama juba mais. Vastavalt kaubavoo kasvudele saame investeeringute tempot kiirendada. 1. etapi valmimisega kasvab Transiidikeskuse konteinerterminali võimsus 600 000 TEUni. Praegu on tagatud järgmiseks aastaks ligi 300 000 TEUd. Rusikareegel on see, et kui 66% võimsust on saavutatud, tuleb teha investeering terminali laiendamiseks.
    Rail Baltica. Jälgin Rail Balticu arengut väga tõsiselt. Arvestades, et kaubajaama lõpp-punkt tuleb Muuga sadamasse, oleme sellest väga huvitatud ja näeme võimalust suurendada oma kaubavoogusid Soome suunalt, mis täna liiguvad meritsi meist mööda. Viimase uuringu kohaselt võiks Rail Balticu projekt meie jaoks tuua 3 miljoni tonnise lisakaubavoo – see on praegu Transiidikeskuse aastane kaubamaht. Muutusi õhutab tagant 2015. aastal jõustuv väävlidirektiiv, mistõttu merevedu võib kallineda kuni 50%.
     
    Kommentaar
    Laidvee tunneb sadamaelu peensusteni
    Allar Vaht, Estmare Logistika OÜ juhatuse liigeErik Laidvee on üks nendest sadamajuhtidest, kes tunnevad kogu sadama tööprotsessi, mis ei olegi tänapäeval nii tavaline. Meie töös on suureks abiks, kui inimene saab aru ja on võimeline läbirääkimisi pidama protsesside olemusest lähtudes, mitte ei tegele vaid numbritega paberitel. Tegemist on vaieldamatult ühe parima professionaaliga Eesti sadamaäris.Üle 15 aasta kestnud koostöö kestel on Erik näidanud ennast väga konstruktiivse ja paindliku partnerina, kellega koostöös on õnnestunud lahendada ka väga keerulisi situatsioone. Tema seniseks tippsaavutuseks on minu jaoks 2000ndate alguses Muuga sadamas Refetra terminalis peaaegu kogu Euroopa- ja USA-suunalise Venemaa alumiiniumiekspordi ladustamise ja laadimise organiseerimine, kasutades vaid kolme sadamakaid; sama tööd tegid ja teevad praegugi Peterburi sadamas mitu terminali.Eriku siiras abivalmidus on meile tihti abiks olnud mõne kaubavoo/kliendi Eestisse meelitamisel. Ka meie välispartneritele on ta oma innovaatilisuse ja uute lahenduste pakkumisega väga positiivselt mõjunud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Henry Auväärt: kes jääb praegusajal töötuks?
Hiljutine tööandjate küsitlus viitab, et värbamisrallile lähikuudel veel pidurit ei tõmmata, kirjutab CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.
Hiljutine tööandjate küsitlus viitab, et värbamisrallile lähikuudel veel pidurit ei tõmmata, kirjutab CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.
Hiina telefonitootja avab elektriautode tehase
Hiina nutitelefonide valmistaja Xiaomi ehitab riigi pealinna Pekingisse tehase, kus saab aastas toota 300 000 elektriautot, vahendab Reuters.
Hiina nutitelefonide valmistaja Xiaomi ehitab riigi pealinna Pekingisse tehase, kus saab aastas toota 300 000 elektriautot, vahendab Reuters.
Raamatupidamisbüroode TOP 2: uisuta sinna, kus litter saab olema, mitte sinna, kus ta oli
BDO Eesti tegi tänaseks edu toonud põhimõttelised muudatused ära kolm-neli aastat tagasi, ütles firma juhtiv partner ja tegevjuht Sulev Luiga.
BDO Eesti tegi tänaseks edu toonud põhimõttelised muudatused ära kolm-neli aastat tagasi, ütles firma juhtiv partner ja tegevjuht Sulev Luiga.
Raadiohommikus: muljed Dubai Expolt, räägime ka Rail Balticu hetkeseisust
Hommikuprogrammi saatejuht Hando Sinisalu saabus äsja Dubai Expo maailmanäituselt ja vahendab saates muljeid ning intervjuusid Eesti ettevõtjatega. Kuulame intervjuusid ETS-Nordi juhi Urmas Hiie, Yanu baarirobotite asutaja Alan Adojaaniga ning EASi Dubai esindaja Ege Devoni ja Expo Eesti paviljoni äriesindaja Jaan Kelderiga.
Hommikuprogrammi saatejuht Hando Sinisalu saabus äsja Dubai Expo maailmanäituselt ja vahendab saates muljeid ning intervjuusid Eesti ettevõtjatega. Kuulame intervjuusid ETS-Nordi juhi Urmas Hiie, Yanu baarirobotite asutaja Alan Adojaaniga ning EASi Dubai esindaja Ege Devoni ja Expo Eesti paviljoni äriesindaja Jaan Kelderiga.