Ettevõtetele tekivad uued rahastamise võimalused

2015. aasta lõpuks tekib Baltikumi 6-7 era- ja riskikapitalifondi, mille halduses hakkab olema 450-500 miljonit eurot, ütles Eesti Riskikapitali Assotsiatsiooni juhatuse esimees Margus Uudam Big4 konverentsil.

"Meil on lähiajal häid uudiseid Eesti ettevõtetele, mis mõjutavad oluliselt finantseerimisvõimalusi," alustas Uudam oma ettekannet.

Ta rääkis, et järgmise aasta lõpuks tekkivad fondid otsivad Eesti ettevõtteid, kellel on hea meeskond, hea kasvupotentsiaal ja kes alustavad ettevõttet või on juba korralikus kasvufaasis. Fondide haldusse jäävat kuni poole miljardi euro suurust summat pakutakse Uudami sõnul valdavalt Baltikumi turule, osalt ka Soome või Poola. Mitmed fondid on algatatud Eestist, mis annab suurema eelise Eesti ettevõtetele.

"Ühtpidi võib vaadata, et ettevõtetel on laenupiir juba käes ja see seab kasvule pudelikaela. Omakapitali oleks juurde vaja, ise investeerimiseks nii palju võimekust ei ole ja ettevõtte kasv jääb paigale," kõneles Uudam.

Ta märkis, et see võib tunduda tohutu rahapakkumisena ja tekib küsimus, kuhu see summa pannakse. "Tegelikult, kui teeme matemaatika ära, siis ei ole see suur summa. Eesti ettevõtete peale tähendab see aastas 20-30 miljonit eurot investeeringuid. Tegemist on lausa kahetsusväärselt väikse numbriga," rääkis Uudam. Ta selgitas, et selliste numbriteni jõuab selliselt, et kõik fondid investeerivad mitmes riigis ja investeeritavast rahast kolmandik tuleb Eestisse. Lisaks paigutavad fondid raha viie aasta jooksul, mis tähendab, et aastas investeeritakse üks väike osa.

"Põhieesmärk on see, et Eesti ettevõtetel oleks oma kapital kergelt kättesaadav, selliselt, et ettevõtjal on konkurentsipilt, mitu fondi konkureerivad, et pakkuda kapitali," ütles Uudam. Kui kokku lüüa, milline on keskmine tehingumaht ja kui suur on tehingute sagedus, toimub aastas tema sõnul kuskil 10-13 tehingut.

Eelkõige saavad head võimalused investori leidmiseks idufirmad ja innovaatiliselt alustavad ettevõtted. Neile keskenduvaid riskikapitalifonde tuleb kolm, lisaks äriinglid. Nii-öelda traditsioonilistele ettevõtetele on kaks fondi, mida on Uudami hinnangul vähe ja neid on kindlasti juurde vaja.

"Meil on kõvasti tööd, et tuua turule uusi fonde ja fondihaldureid. Selles valdkonnas ei ole piirang raha, ehkki me tihti nii mõtleme. Meie põhiline piirang on vähene arv investeerimiskogemusega fondihaldureid. See on põhiasi, mille nimelt töötame, et neid oleks rohkem," rääkis Uudam. Ta lisas, et selleks üritatakse luua rahvusvahelisi meeskondi.

Uudam tõi välja, et nende fondide vedajad on Balti riigid, Eestis valitsuse tasemel Kredex ja Euroopa investeerimisfond.

"See on positiivne areng, mille suunas aktiivselt töötame ja kus me loodame, et meil õnnestub Eesti ettevõtlus ja ettevõtjad saada heaks koostööpartneriks. Uuringud näitavad, et teadlikkus sellest on väga madal ja suur töö tuleb ära teha," kõneles Uudam.

28.-29. mai toimus Äripäeva ja audiitorbüroode Ernst&Young, PwC, KPMG, Deloitte korraldatud finantsjuhtide konverents BIG4. Konverentsil astusid üles audiitorbüroode juhid ja prominentsed finantsvaldkonna eksperdid.