Rail Baltic ootab ettevõtjate ideid

Ettevõtjate äri edendavatest ideedest on Rail Balticu raudteeprojekti raames arutatud peamiselt kuivsadama rajamist Tallinna lähistele ja Muuga kaubaterminali toimimist.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõuniku Anti Moppeli kinnitusel on sügisel tulemas ettevõtjatega arutelud, kuidas muuta Rail Balticu raudtee ettevõtlusele atraktiivsemaks, kirjutab 11. juulil ilmuv Äripäeva ajakiri Logistika. Samuti lubab Moppel, et Eesti, Läti ja Leedu raudteeprojekti ühisfirma hakkab kohe tegelema kiirraudtee ärivõimaluste turundamisega.

„Hõissa!“ reageeringut ei tulnud. On selge, et iga ettevõte tegeleb tänase päeva tööülesannetega ja lähitulevikuga. Saame aru, et niisama üleskutsest ei piisa, et ettevõtjad initsiatiivi näitaksid. Initsiatiiv peab tulema meilt.

Need on ümarlaualaadsed kokkusaamised. Kevadel oleme korra seda Muuga sadamas ka teinud. Seal osalesid nii sadama operaatorid kui ka riigi suuremate äriühingute esindajad. Rääkisime ettevõtjatele, kaugel me projektiga oleme ja perspektiivsest Muuga sadama kaubaterminalist. Rääkisime, milline terminal võiks olla, mis funktsioonidega ja milliseid kaupasid teenindada. Ettevõtjate huvi oli täitsa olemas. Nende hulgas oli optimistlikumaid kui ka neutraalseid vaatajaid, aga loomulikult ka õigustatud küsimusi, kui palju see kõik maksma läheb ja milline on tasuvus. Igatahes jäi kokkulepe, et sarnased kokkusaamised toimuvad ka sügisel.

Viisime läbi ka fookusgrupi uuringu, kuhu olid kaasatud ettevõtjad. Saatsime kutse osalemiseks 30 ettevõttele, kellest kohale tulid 9. Lisaks turismiettevõtetele suhtusid Rail Balticusse positiivselt ka maanteetranspordiettevõtted-ekspedeerijad, kes nägid raudtees šanssi vähendada tööjõukulusid – kasutada pikemate distantside puhul kauba saatmiseks auto asemel raudteetransporti. Terminalide omanikud olid huvitatud, kuidas on tagatud juurdepääs raudteele.

Muuga terminal oleks kahekasutuseline. See tähendab, et seal on nii 1435 kui ka 1520 rööpalaius ja seal saab teha kauba ümbertõsteid ühelt raudteelaiuselt teisele. Loomulikult peaks sinna olema hea juurdepääs raskeveokitel kauba kokkuveo jaoks.

On ka dry port'i (kuivsadam - toim) idee. Maismaal seespool luuakse terminal kogu ro-ro (roll-on/roll-off ehk veerem - toim) kauba jaoks, mis läheb lõuna poole. Sinna kogutakse kokku kaup nii Vanasadamast kui ka Paldiskist jm ja saadetakse rongidega välja.

Pärnu ei ole üldse välistatud. „Ei“ öeldi planeerimise protsessi juures Pärnu kaubaterminali teema läbivaatamisele. Kuid Pärnu linn on väga teadlik, kuidas nad saaksid sellega edasi minna. See peaks toimuma maakonna planeeringu raames. Me ei välista üldse, et Pärnus peaks olema kaubaterminal. Me näeme, et Rail Balticu trassil võiks olla terminal nii Muugal kui ka Pärnus. Küsimus on selles, et meil ei ole lihtsalt rohkem raha, et konsultantidele selle planeerimise eest maksta.

Logistikasektoris oodatakse, et oleks olemas regulaarne ühendus. Regulaarne ühendus tekitab mingi aja jooksul ka nõudluse. Ettevõtete Soome partnerid räägivad, et äkki tooks osa laokomplekse ja tootmist üle Soome lahe lõunakaldale.

Räägime Rail Balticuga seoses sageli ainult kaubavedudest põhjast lõunasse. Aga samas on ka kaupasid, mis liiguks lõunast põhja. Tšehhi autotootjad on käinud uurimas, kui kaugel me oleme projektiga. Seal on piisavalt pooltooteid, mida tuua siiapoole. Kas või selline näide, et tarnekindluse tagamiseks ladustatakse autoosad Tallinna lähedal ja siit läheksid need edasi hoopis itta.

Turismi pool näeb Rail Balticus ainult positiivset. See on loomulik, et mida regulaarsem ja kiirem on ühendus, seda rohkem saab müüa oma teenust. Sageli küsitakse, kust neid reisijaid niipalju tuleb. Kui suudame teenuse tööle panna, siis saab seda müüa Venemaale komplektis, kus paar ööpäeva ollakse Tallinnas ja siis minnakse siit Schengeni viisaga edasi. Sama on skandinaavlastega. Kui raudteeteenuse sagedus on korralik, siis genereeritakse ka kauba- ja reisijatevooge korralikult.

Hea näide on Rootsi ja Taani vaheline Öresundi sild. Sealse projekti inimesed ütlesid, et eelnevalt tehtud prognoosid läksid mitmekordselt lõhki. Silla kaudu tekkis väga suur tööränne.

Jah, see on nii Skandinaavia kauba puhul, aga Soome on ikka ära lõigatud. Me ei pea rääkima ainult kauba liikumisest Kesk-Euroopa piirkonda. Kui palju hakkavad tarbima Musta mere äärsed piirkonnad, kuhu on Rail Balticuga otsem tee? Tihti liigub sealtpoolt ka kaupa tagasi, näiteks elektroonikatoodete komponente.

Pealegi hakkame tõenäoliselt juba lähema aasta jooksul nägema, kuidas Euroopa Liit rakendab kohustuslikke teekasutustasusid.

Laevatranspordis on räägitud väävlidirektiivi rakendumisest. Tegelikult on väljatöötamisel veel lisanõuded keskkonda kahjustavatele ühenditele laevakütuses. Mina saadaksin kauba pigem laevaga sadamasse ja sadamast paneksin rongi peale.

Poolakad on kinnitanud, et renoveerivad aastaks 2020 olemasoleva raudtee, et seal on võimalik liigelda 160 km tunnis. Mõnda kõverasse kohta ehitatakse ka sirged lõigud. See on praegune kokkulepe. See tähendab, et kaubaveole seatud liikumiskiiruse tingimus 120 km tunnis saab täidetud. Teema, et Leedu-Poola piiril kogu elu lõppeb ja algab ebakvaliteetne asi, läheb arutelust maha.

Küll on aga küsimus, mis saab Kaunase-Poola lõigust. Praegu on seal mõlemad rööpalaiused ühel muldkehal. See tähendab, et raudteel on piiratud läbilaskevõime. Loodame siiski, et nad teevad uue trassi.

Kõige parem on rääkida oma partneritega, Skandinaavia partneritega, et selline asi on toimumas. Idee laiem promomine oleks hea.

Siit jõuame ka Rail Balticu ühisettevõtte juurde, mis lähiajal Läti ja Leeduga luukase. Ühisettevõtte üks suurtest tegevustest on kohe hakata turundama. Lõunanaabrid eriti ei vaimustu, et ühisettevõte võiks aktiivselt ka müügitööga tegeleda. Aga meie seisame selle eest, et ühisettevõttes hakkaks mingi turundusinimene oma meeskonnaga käima ettevõtete juures ukselt uksele, korraldaks kogu regioonis rahvusvahelisi seminare jne. Näiteks Öresundi silla juures oli turundus väga hea.

Maakonna planeeringute kaudu. Sõnum ongi, et ettevõtjad läheksid maavalitsusse ja uuriksid, kas on võimalik teha raudteeharu oma kompleksi.

Sama mõtte alla läheb ka kuivsadama idee. Kusagil piirkonnas oleks suur kompleks, kuhu tuuakse kaup kokku ja sealt komplekteeritakse rongid. Kui oled tootja, siis toodad kaks nädalat sinna lattu ning lased siis ära viia.

Ettevõtjad näevad Rail Balticus siiski pigem võimalust. Samas tuntakse ka huvi raudtee äripoole vastu – kes selle projekti eest maksab ja kannab hiljem käigushoidmise kulud.

 

• trassivariantide võrdlustulemuste tutvustused                    juuni-juuli 2014• eskiislahenduse koostamine, kooskõlastamine ametkondadega, täiendamine; tehniliste uuringute ja projektidega alustamine                     juuli-november 2014• valitsuse arutelu                                                                 september 2014• eskiislahenduse avalikustamine                                          detsember 2014• planeerimisettepaneku koostamine, kooskõlastamine        jaanuar - juuni 2015• planeeringu vastuvõtmine maavanema poolt                      august 2015• planeeringu avalik väljapanek, arutelud, täiendamine         november 2015• planeeringu järelevalve siseministeeriumis                         detsember 2015 - aprill 2016• planeeringu kehtestamine; eelprojektide valmimine          mai 2016• raudtee ehitamise tööprojekti koostamine                         2016-2018• ehitustegevus                                                                    2018-2025

---------------------------------------------------------------------------------------------------------