Ukraina börs augustis halvim

Langus räsib Baltimaid. Kahjuks leiame Bloombergi börsiedetabeli põhjast ka Balti börsid. Suurim langeja oli möödunud kuul rohkem kui 3%ga Vilniuse börs, kus piimatootja Pieno Zvaigzdesi aktsia kukkus 12,5%. Põhjuseks Venemaa täielik impordikeeld Euroopa Liidu toiduainetele. Keeld mõjutas negatiivselt ka Tallinna ning Riia börse, mis kukkusid vastavalt 2% ja 1,5%.

Augusti keskel vajus Tallinna börs pooleteise aasta põhja. LHV Panga vanemanalüütik Joonas Joost ütles möödunud kuul, et Venemaa ja lääneriikide vastasseis mõjutab ka Tallinna börsifirmade tulemusi. "Loomulikult on kestvatel pingetel läbi kaubanduse vähenemise negatiivne mõju pea kõigi ettevõtete pikaajalisele kasumipotentsiaalile," ütles Joost.

Vene börs seisis augustis seevastu üsnagi paigal. Dollaripõhine RTS tõusis 0,65% ning rublapõhine Micex 1,3%. Rubla nõrkus seevastu aga jätkub. Eile kauples dollar 37,43 rublal, mis on uus rekordmadal tase.

Parimad teisel pool ookeani. Augusti parim oli Venezuela börs, mis tõusis 24% ja seda vaatamata Venezuela valuuta kukkumisele rekordmadala tasemeni dollari vastu ning ligi 60%-lisele inflatsioonile.

Capital Economicsi arenevate turgude analüütiku David Reesi sõnul ei ole Venezuela president Maduro suutnud parandada neid majandusprobleeme, mis olid tema eelkäija Hugo Chavezi ajal. "Maduro keskendub lühiajalistele lahendustele, mis toimivad ehk mõned kuud, kuid pikemas perspektiivis pole need jätkusuutlikud," ütles CNBC-le Rees, kelle sõnul peaks Maduro kaotama toetused kütusele ja toidukaupadele, kuna just see soodustab smugeldamist.

Venezuelas on riiklike kontrollide tõttu toidukaupade ja kütuse hinnad 10 korda odavamad kui naaberriikides. Poodides valitseb toidukaupadest puudus ning president Maduro sõnul on selles süüdi smugeldajad, kes ostavad odava hinnaga tooteid kokku ning müüvad neid siis kallimalt üle piiri teistesse riikidesse. Lahendusena probleemile tahab Maduro võtta kasutusele sõrmejälje skannerid, millega üritatakse hoida ära olukord, kus ühed ja samad inimesed käivad poodidest meeletutes kogustes kaupu ostmas.

Tõus tuhast. Argentina kuulutas end juuli lõpus teist korda järjest 13 aasta jooksul maksejõuetuks, kuid pärast seda on riigi börs teinud 17%-lise hüppe, olles augustis paremuselt teine börs maailmas. Maksejõuetus tekkis pärast seda, kui Argentina valitsus ei jõudnud võlakirjades kokkuleppele USA riskifondidega. Seetõttu nõuavad kaks riskifondi Argentinalt 1,3 miljardi dollarit.

Peesodes arvestatuna on Argentina börs sel aastal tõusnud 85%. "Kohalike ettevõtete kasumid kasvavad koos inflatsiooniga," ütles investeerimisfirma Allaria Ledesma & Cia uurimistöö juht Christian Reos Bloombergile. Mitteametlikel andmetel võib Argentina inflatsioon ulatuda paarikümne protsendini.