3. veebruar 2015 kell 9:15

Vastutuskindlustus kaitseb projekteerija tagalat

OÜ AIK-Projekt juhataja Andres Juhani  Foto: Eiko Kink, Äripäev

Erialase vastutuskindlustuse eesmärk on hajutada riske, see annab projekteerijale kindlustunnet ning seda nõuavad nii hangete korraldajad kui ka kliendid.

Ent kõik projekteerijad ei usu, et kindlustusest probleemide puhul ka kasu oleks, seda enam, et turul puudub valik, mis rahuldaks sisu ja kindlustuspreemiate poolest, kirjutab 4. veebruari Äripäev ehituse rubriigis.

OÜ AIK-Projekt juhataja Andres Juhani sõnul on nende ettevõte tegutsenud ehituses üle 20 aasta ja alates 1995. aastast on nad oma erialase tegevuse kindlustanud ka vastutuskindlustusega. “Seda kindlustusliiki pakub mitu kindlustusseltsi, meie oleme kasutanud IFi ja Seesami pakutavaid kindlustusi,” selgitas Juhani. Ta lisas, et viimastel aastatel nad enam küll projekteerimisega ei tegele, aga ka järelevalveteenuste ja ekspertiiside (ehitustehniliste auditite) tegemisel on neile kasulik olnud vastutuskindlustuse olemasolu.

“1998. aastal esines meie järelevalvataval objektil ehitusprojekti vea tõttu juhtum, kus ühe ruumi siseuks oli valesti projekteeritud nii gabariitidelt kui ka tulepüsivuselt ja projekteerijale esitati kahjunõue,” meenutas Juhani. “Tema kahju hüvitas kindlustusettevõte, kuna projekteerijal oli sõlmitud vastutuskindlustuse leping.”

Riskidest pole pääsu

Samuti jutustas Juhani, kuidas 2005. aastal esitati nende vastu kahjunõue poole miljoni krooni suuruses summas, kuna ehitaja ja projekteerija olid selleks ajaks mõlemad pankrotistunud ja nemad kui omanikujärelevalvet teinud olid ainsana alles asjassepuutuvatest isikutest, kelle vastu sai kahjunõuet esitada. “Meid päästis kindlustusfirma juristide oskuslik tegevus,” kinnitas Juhani. Ta lisas, et ettevõttel tekib oma tegevustes alati riske – võib juhtuda midagi, mis kahjustab kedagi, olenemata sellest, kui põhjalikult on oma tegevusele keskendutud.

“Oleme veendunud, et tegevusega kaasnevate riskide maandamiseks on mõistlik sõlmida erialase tegevuse vastutuskindlustuse leping, mille eesmärk oleks hüvitada piiritletud mahus isiku- ja asjakahju ning ka viimaste tagajärjel tekkinud finantskahjud,” ütles ta. Pealegi on Juhani sõnul vastutuskindlustuse olemasolu kasulik ka hangetel, kuna tellijad valivad parema meelega kindlustatud isikuid teenuseid osutama.

Juhani sõnul nõutakse ka notaritelt ja audiitoritelt vastutuskindlustuse olemasolu. “Kuna ka meie teeme niinimetatud ehitustehnilisi auditeid, siis oleme pidanud vajalikuks ka meie inseneride tegevuse kindlustamist ja see on meile ka kasuks tulnud,” ütles ta.

Turul olevad kindlustuslahendused ei rahulda vajadusiMerike Rannu, Eesti Projektbüroode Liidu juhatuse esimees

Projekteerija vastutuskindlustus on vabatahtlik ja vajadus sellise kindlustusliigi järele suur ning võimalike tegevusest tulenevate riskide hajutamine äritegevuses ülioluline. Ka meie kliendid on seda mõistnud ning vastutusrikkamate objektide puhul sõlmitakse täiendavaid kindlustusleppeid juba konkreetsest objektist lähtuvalt, kuna tavapärase kindlustuslepinguga antav kate ei pruugi alati olla piisav.

Parim kindlustusjuhtum on toimumata kindlustusjuhtum, sama seaduspärasus nagu auto kaskokindlustuses või varakindlustuse valdkonnas. Kui mingil põhjusel peaks tellijale siiski kahju tekkima projekteerimises tehtud vigade pärast, on vastutuskindlustuse lepingu omamine oluline ettevõtte likviidsuse ning võimalike riskide hajutamise seisukohast. Samuti annab see tunnistust ettevõtte usaldusväärsusest, elujõulisusest, sisemisest organiseeritusest ning püüdest olla turul jätkusuutlik. 

Vastutuskindlustuse turul on aga kindlustusseltsidel pakkuda sisuliselt ainult üks toode, mis sageli ei rahulda ei sisu ega kindlustuspreemiate osas ei vastutuskindlustuse võtjat ega ilmselt ka kindlustusseltsi. Sellest tulenevalt oleks vajalik turgu mitmekesistada erinevate kindlustustoodetega, et oleks võimalik diferentseeritult kindlustada erinevat tüüpi objekte, anda võimalusi erinevateks kindlustusperioodideks jms.

Lahenduse leidmiseks on Eesti Projektbüroode Liit kõnealuse teemaga aktiivselt tegelemas.

Päris ühesuguseid lepinguid ei oleAune Pärn, If Kindlustuse vastutuskindlustuse tootejuht

Ehituserialade spetsialistide (arhitektid, insenerid, geodeedid jms) erialasest tegevusest tulenevat vastutust on võimalik kindlustada erialase tegevuse vastutuskindlustusega. Kõik nimetatud erialade kindlustuspoliisid valmivad “rätsepatööna”, vastavalt kliendi vajadustele, meie mitmesaja poliisi hulgas pole sada protsenti sarnaseid lepinguid.

Võib sõlmida aastase nn aastamahu lepingu kõikide aasta jooksul üle antavate projektide kohta või teha projektipõhised lepingud, mille kestuseks võib olla mitu aastat, vastavalt projekti pikkusele, tehtavatele töödele ja tellija nõuetele.

Enamikus Euroopa riikides on kogu ehitussektorile seadusandja poolt kehtestatud kindlustamise kohustus. Seadustes on ära toodud erinevate poolte vastutuse ulatus, see tähendab, et on selge, mille eest ja kui kaua vastutab projekteerija, mille eest ehitaja, mille eest järelevalvaja ja mille eest objekti omanik-tellija. Eestis ehitussektorile kohustuslikku kindlustust ei ole.

Kindlustuse poolelt on antud erialade kindlustamine kõrge kahjususega, mida aitaks leevendada paremini reguleeritud seadused. Keskmine ehituseriala kahju on 50 000 eurot, suurim meie kahjukäsitluses olnud nõue oli 640 000 eurot.

Kindustunne tagasilöökide puhuks

OÜ AE Projekti Insener tegevjuhi Alger Ersi sõnul on nende ettevõtte erialane tegevus kaetud vastutuskindlustusega If P&C Insurance ASis summas 320 000 eurot. “See kindlustuse vorm on vabatahtlik,” kinnitas ta. “Kõnealune vastutuskindlustus katab meie erialasest tegevusest tuleneva tsiviilvastutuse ning katab ka meie Läti ja Leedu tütarfirmade erialase tegevuse,” selgitas ta.

Ers lisas, et vastutuskindlustust on nad kasutanud juba aastaid. “Praeguse ajani pole meil kindlustusjuhtumeid esinenud,” tõdes ta samas, uskudes aga, et eelkõige annab sedalaadi kindlustus nii kliendile kui ka neile endale vajaliku kindlustunde võimalike tagasilöökide puhuks.

Vivalight OÜ juhatuse liikme Vello Rannakivi sõnul ettevõte kindlustuse teenust ei kasuta, kuna selleks puudub vajadus. “Kindlustusega on minul isiklikult esinenud üks ebameeldiv kogemus,” märkis ta. “Palju aastaid tagasi, kui töötasin OÜs Eldeco, esines ehitaja tekitatud probleem, mis võimaldas ehitajal jätta osa projekti maksumusest maksmata,” rääkis Rannakivi. Et Eldecol oli kindlustus, pöörduti probleemi lahendamiseks kindlustusfirma poole. Paraku lõppes see tulemuseta.

Raha kätte saada keeruline

Rannakivi tõdes, et kindlustus on äri, mille tegevus¬põhimõtteks on rahateenimine. “Lihtne on sõlmida leping ja raha maksta, aga vastupidine protsess on väga keerukas, sest eesmärgiks on pigem raha mitte maksta,” oli ta veendunud.

OÜ AB Ansambel juhatuse liikme Toivo Tammiku sõnul on neil vastutuskindlustus sõlmitud. “Oleme seda omanud juba aastaid,” ütles ta. “Tehtud sai see nii omal initsiatiivil kui ka tellijate nõudmisel.” Tammik lisas, et õnneks ei ole seda seni otseselt vaja läinud, kuid vähemalt kindlustunnet annab selle olemasolu küll.

OÜ Akroteer Projekt juhataja Jaak Ilvese sõnul on ka neil kindlustus olemas, tehtud sai see alles hiljaaegu. “Osas pakkumistes soovitakse seda ning see oligi peamine põhjus, miks me selle otsuse vastu võtsime ja kindlustuse ära tegime,” põhjendas ¬Ilves, lisades, et turvatunnet annab see juurde küll, kuid õnneks ei ole seda siiamaani vaja läinud.

Miks sõlmida vastutuskindlustust?   

Kahju võib osutuda ootamatult suureks ja seda on projekteerija puhul raske ette näha.Ergos oli ülemöödunud aasta keskmine kahju 20 000 eurot, suurim nõue 60 000 eurot. Kõige suurem kahjusumma on olnud aastatel 2012-2014 200 000 eurot, mis võib ettevõtte pankrotti viia. Ka selliste kahjudega tuleb arvestada.

Tellijale annab see positiivse signaali, et ükskõik mis ei juhtuks ja kui väike projekteerimisettevõte poleks, kahjud korvatakse.

Kahju tekkimisel on kindlustusvõtja ja -andja ühes paadis, minnes ühiselt kahju vastu, võttes ühiselt ekspertiisi ja advokaadi, töötatakse koos.

Kindlustusselts hüvitab õigusabikulud, mitte neid ei tule projekteerimisfirmal endal kanda.

Riskid, mida vastutuskindlustus reeglina ei kata:

Iseendale tekitatud kahju. Iseendale tekitatud kahju ei hüvitata.

Ajalised kokkulepped. Kui lepingus on fikseertud, et teatud kuupäevaks peab olema projekt esitatud, kuid see läheb üle ning sellest tulenevalt tekivad ehitajale või omanikele kahjud, need kaetud ei ole. Erijuhtudel võimalik - see on läbirääkimiste küsimus.

Kulud paranduseks. Kulusid, mis tuleb teha mittenõuetekohase töö parandamiseks ja ümbertegemiseks ei kaeta, kuna kulu ei teki kolmandale isikule, vaid projekteerijale, kes peab vea parandama.

Ristvastutus. Ühe ja sama lepinguga kaetud isikute omavahelised nõuded on tavapäraselt välistatud. Kui tegu on kahe kindlustatud isikuga, nende omavahelised nõuded ei ole kaetud.

Tahtlikult tekitatud kahju. Kahjud, mis pole seotud otsese kutsetegevusega, ei ole kaetud.

Viivised ja leppetrahvid. Lepinguga võetud täiendavaid kohustusi kindlustus ei kata.

Teenuse osutamata jätmine. Kui lepingutasu nõutakse tagasi, siis seda vastutuskindlustus ei kata.

Allikas: Raul Tagaväli

Välismaal kardetakse rohkem

Erialane vastutuskindlustus on vabatahtlik kindlustusliik. “Büroodel on vaba valik, kas nad kindlustavad ennast või mitte, ja saab valida, milliseid riske kindlustatakse ja milliseid mitte,” märkis ERGO Kindlustuse varakindlustuse grupi juht Raul Tagaväli projekteerimise ümarlaual. Sellest tulenevalt on kindlustusseltsil õigus otsustada, kas ja kellega ning mis tingimustel leping sõlmitakse, erinevalt kohustuslikust vastutuskindlustusest.

Välismaal on kindlustamine normiks. Välismaal kasutatakse erialast vastutuskindlustust palju sagedamini kui Eestis, sest kardetakse rohkem. “Meil pole suuri sildu, tunneleid ega pilvelõhkujaid,” loetles Tagaväli põhjuseid, miks meil võimalike tööapsude vastu nii palju ei kindlustata. “Kui projektid pole väga suured, ei pruugi olla mõttekas kindlustada, kui endal on vahendid, millest saab võimalikud kahjud katta,” lisas ta. 

Kui aastas on vaid paar projekti, soovitas Tagaväli teha üksikprojektikindlustuse, mis tuleb odavam ja mille hüvituslimiit kehtib ainult ühe projekti jaoks. Muidu võib juhtuda, et aastase lepingu puhul võib limiidiks olev 100 000 eurot esimese paari kahjuga nullitud olla ja teha tuleb uus leping. Ka tasub tema soovitusel jälgida, et kindlustatud oleksid kõik tegevused. “Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et kõik see, millega ettevõte tegeleb, oleks ka poliisil märgitud.” 

Omavastutuse osa soovitab Tagaväli väiksemal firmal jätta väiksem. “Kui ettevõte suudab ise kanda väikesed kulud, võib omavastutusena võtta kuni 10 000 eurot, mistõttu on poliisi kulu väiksem,” soovitas ta.

Autor: Ketlin Rauk, kaasautor

Hetkel kuum