Soome metsatööstuse uus tulemine

140 aastat pärast seda, kui Soome esimene tselluloositehas pani aluse metsakeemia tööstusele, on ala sisemiselt uuenemas. Kui internet on nõudlust paberi järele järjest vähenenud, panustab tööstusharu uutele tõusvatele trendidele – internikaubandusele, puidu baasil kemikaalidele ning taastuvenergiale.

Mitu aastat kärpinud ja koondanud firmad hakkavad uuesti investeerima. Stora Enso Oy ja Metsä Board OY panustavad pakendile, mida on koos internetikaubanduse kasvuga vaja aina rohkem. Stora ehitab taolise pakendi tootmiseks tehast Hiina lõunaosas Guangxis, et teenindada maailma suuruselt teise majandusruumi kasvava keskklassi vajadusi.

„Mida enam inimesed internetist tellivad, seda enam on vaja pakkematerjali,“ ütles Bloombergile Stora Enso finantsjuht Seppo Parvi.

Eesti Metsa- ja puidutööstuse liidu tegevdirektor Ott Otsmann ütles, et kui Soomel on paberitööstus olnud metsatööstuse üheks põhiliseks valdkonnaks, siis seevastu Eestis paberitööstust nii olulisel määral pole. "Meil on mehaaniline puidutöötlemine see, mis on esirinnas ja kõige olulisem," sõnas Otsmann. Ta selgitas, et erinevus on lisaks lõpp-produktile ka toormaterjalis. "Paberitööstuses kasutatakse paberpuitu ja mehaanilise töötlemisel valdavalt palki, mis on kõrgema kvaliteediga."

Otsmann lausus, et Eestit Soome metsatööstuse suunamuutus oluliselt ei mõjuta. "Meil pole ka vaja olulist tootmise ümbersuunamist, sest paberipuust toodetakse termomehaanilist puitmassi ja pleegitamata paberit, samuti areneb paberipuu kasutus muudeks toodeteks," lisas ta.

Otsmanni sõnul on eelmisel aastal Eesti puidutööstuses kasvanud lisandväärtus 11,1% ja eksport 3,3%, samuti on paranenud väliskaubanduse bilanss, moodustades 2014 aasta lõpuks 1,2 miljardit eurot.

Paberitoodete hulgimüüja Papyrus ASi tegevjuht Ivar Reisberg ütles, et Soome metsatööstuse uus suund on paberlehtede arvu kahanemise loomulik tagajärg. "Tervikuna nad üritavad jääda samasuguste toorainete juurde, aga see produkt, mis sealt valmistatakse, ei ole enam ajalehepaber," nentis ta.

Reisbergi sõnul tahavad paberitootjad sukelduda sellistesse tootmisvaldkondadesse, mis on kasvavavad, seega lähevad nad oma algtoodetega sellistesse sektoritesse, kus nad enne ei ole olnud. "Nad on oma ebaefektiivsed tootmissuunad kinni pannud ja kuna see kriis saabus juba ligi 10 aastat tagasi, siis nad esialgu olid küll šokis, aga täna tegeletakse probleemiga juba tõsiselt," märkis Reisberg.

Soomes on paberitootmine viimase kümnendiga kahanenud 39%, mis sundis Soome suuri metsandusfirmasid Stora Enso, UPM-Kymmene Oy ja Metsä Group pea pooli töötajaid koondama. Metsatööstuse panus Soome SKPsse oli läinud aastaks kahanenud 11 protsendile 1990ndate aastate 17 protsendilt. Ajelehepaberit toodab veel vaid üks UPMi tehas Kaipolas.

Üks dramaatilisemaid kannapöördeid on Metsä Boardi otsus paberitööstusest 133 aasta järel üldse välja minna. Stora Ensos on paberi osakaal tuludes kahanenud 2006. aasta 62 protsendilt 38 protsendile. Parvi sõnul väheneb see lähiaastatel veelgi, umbes 30 protsendile. Läinud aastal andis pakendi üksus juba kolmandiku Stora Enso käibest võrreldes viiendikuga 2006. aastal.

Metsä Group peaks lähikuudel langetame lõpliku otsuse tööstusharu seni suurima investeeringu kohta. Plaanis on investeerida 1,1 miljardit eurot tehasesse, mis toodab paberimassi, muid biotooteid ning energiat. Ka UPM laiendab tegevust energiale, tootes puidujäätmetest biokütust. Rootsis on Svenska Cellulosa AB leidnud oma niši pehme paberi tootjana.

Seni on peamised ekspordiartiklid paber, kartong, saeveski toodang ja paberimass, kuid tulevikutoodeteks võivad olla nii puidu baasil magusained kui tugevdatud biomassist autoosad.

„Uuenduste hulgas on veel vähe mahutooteid,“ ütles metsa bioökonoomia professor Jyrki Kangas. See on aga kindel, et kasvav trend asendada nafta baasil tooted taastuvatega tuleb Soomele kasuks. „Pikaajaline trend on selge. Puidu kasutamine kasvab,“ ütles Kangas.