Miks kütuse kallinemist karta ei maksa?

"Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) hinnangul on maailmaturul nõudlus nafta järele vähenemas ning vähenemine jätkub ka järgmisel aastal," tõi Mertsina välja. "Aeglustuv Hiina majanduskasv ja koos sellega väiksem nõudlus toorainete järele pidurdab muuhulgas ka naftahindade kasvu."

Möödunud aastate kiire majanduskasv Hiinas koos järsult suurenenud nõudlusega toorainete järele põhjustas tema sõnul energia- ja metalliettevõtete investeeringute ja toodangu kasvu, millele praegu ei leidu enam piisavalt nõudlust. Lisaks Hiinale mõjutab negatiivselt tooraineturge ka majanduslangus Brasiilias ja Venemaal.

Samuti hoiab naftahindade tõusu tagasi Iraani naftatoodangu ja ekspordi kasv, mis samas põhjustab OPEC-sisest konkurentsi. Enne 2012. aasta embargot müüs Iraan enam kui veerandi oma naftast Euroopa Liidule. Teine suur turg on olnud Hiina. Nüüd hakkab Iraan naftaekspordis konkureerima Venemaaga.

Viimase majandusele ja riigieelarvele on aga naftatulud väga olulised ning juunis leppisid Venemaa ja Saudi Araabia kokku, et kumbki oma naftatootmist ei vähenda. OPEC, eesotsas Saudi Araabiaga tahab tõrjuda turult eemale peamised rivaalid - USA kildanafta tootjad. Praeguse madala naftahinna tõttu ei tooda viimased aga piisavalt kasumit ning tänavu investeeritakse kolmandiku võrra vähem.

Miks Eestis hinnad ei lange?

Mida madalam on kütuse sisseostuhind, seda kõrgem on maksude ehk kütuseaktsiisi ja käibemaksu osakaal, moodustades hinnast veidi üle poole. "Seetõttu ei ühti ka Eestis mootorikütuse jaemüügihindade ja toornafta maailmaturuhindade kasvukõverad," selgitas Mertsina. Kui näiteks juunis oli maailmaturul toornaftahind 44% madalam kui aasta varem, siis Eestis oli mootorikütuse jaehind madalam vaid 9%. "Maksude suur osakaal silub kütuse jaehinnas suuremad kõikumised, kui nafta maailmaturuhind järsult tõuseb või langeb. Eestis mõjutab mootorikütuse jaehinda lisaks veel euro nõrgenemine, mis muudab sisseostetud kütuse kallimaks," kommenteeris Mertsina.

Äripäev kirjutas sel nädalal, kuidas kütus muutub tarbijaile soodsamaks umbes nädala jooksul. 

Madalatest naftahindadest võidavad enamus ELi liikmesriike. Küll avaldab Venemaa majanduslangus negatiivset mõju nii Eestile kui Soomele, Lätile ja Leedule. "Ligikaudu viiendik Venemaa majandusest on seotud energiasektoriga. Madalamad naftahinnad lükkavad edasi majanduskasvu taastumise Venemaal," selgitas Mertsina. Lisaks mõjub sisemajanduse nõudlusele negatiivselt rubla suhtes tugevnev dollar, mis samas aitab aga rublades koostatud riigieelarves vähemalt osaliselt kompenseerida maailmaturul naftahinna languse mõju.

Madalad energiahinnad on Mertsina sõnul peamised pidurid euroala hinnakasvu kiirenemisel ja Euroopa Keskpanga kaheprotsendiline inflatsioonisiht on jätkuvalt veel mägede taga. Aasta teisel poolel prognoosib ta baasefekti tõttu hinnakasvu kiirenemist - naftahinnad läksid kiirelt langusesse alates möödunud aasta juuni lõpust.

Juuli nädalaga langes maailmaturul toornaftahind enam kui kümnendiku võrra ning on 24. juulil 55 dollarit barreli kohta ehk 49% madalam kui aasta tagasi.

Kuidas ettevõtet kütuseaktsiisi kasvu vastu kaitsta, saab kuulata Äripäeva teemaveebi Logistikauudised.ee konverentsil Säästlik Autopark 2015.