Vändra Ökopagar: meie raskused on ajutised

Vändra Ökopagari tootmine  Foto: Urmas Luik/Pärnu Postimees/Scanpix

Mullu moodsa tootmishoone avamisega 20 tegutsemisaasta möödumist tähistanud Vändra Ökopagar on majandusraskustes, kuid ettevõtte kauane juht ja omanik Krista Assi näeb väljapääsu.

TAUST

Vändra Ökopagar OÜ

Eesti kapitaliga perefirma alustas tööd 1994. a.

Omanikud ja juhatuse liikmed: Krista Assi (98,97%) ja Tiina Paltser (1,03%). 

Firmas töötab 21 inimest.

Tavatootmise kõrval alustas maheleibade tootmist 2001. aastal, kuid lõpetas, sest tarbija teadlikkus ökotoodetest ei olnud veel kõrge. Uuesti alustas mahetoodetega 2006 sügisel.

Tänaseks välja töötanud 10 leiva- ja saiasorti, lisaks pulbrilised küpsetussegud (pitsapõhi ja karask) ning mahejahud.

2009. aastal alustas mahejahude tootmist omaenda traditsioonilises kiviveskis. Vili jahude sees vastab mahetootmise ja GMO-vaba toodangu Euroopa Liidu sertifikaadi standardile. Seal pole jahuparandajaid, säilitus- ega värvaineid. Vili on kasvatatud põllul, kus ei ole vähemalt 5 aastat kasutatud mineraalväetisi ega kemikaale.

Mahedad lisaained, mida Eestis ei ole, toob sisse Saksamaalt (seemned, suhkur, linnas).

2013 muutis ettevõtte ärinime - Vändra Leib OÜ asemele tuli Vändra Ökopagar OÜ.

Praegu ainuke tunnustatud leibade mahetootja Eestis.

Allikas: ettevõtte koduleht, äriregister

Pärast uue tootmishoone valmimist ja seadmete soetamist on Vändra Ökopagarit nimetatud üheks moodsamaimaks pagaritööstuseks Eestis. Kuid turusituatsioon ei ole nende olukorda soosinud ja suur investeering on toonud kaasa makseraskused.

Ettevõttel on maikuust saadik üleval 80 000eurone maksuvõlg, mille tagasimaksegraafik on jaotatud kahele aastale. Ka pangalaenu makseteks on Assi sõnul variante, näiteks laenu refinantseerimine. Assi sõnul on üheks lahenduseks ka ekspordituru avamine Lätti ja Soome.

Vändra pärl

Mullu oktoobris Vändra alevi serval PRIA rahade ja pangalaenu ning omafinantseeringu abil rekonstrueeritud ja üle 2 mln euro maksnud tootmishoonet avanud Pärnu maavanem Andres Metsoja nimetas toona kohalikku pagariettevõtet lausa pärliks ja kiitis piirkonna üht suurimat tööandjat. Täna ei osanud nüüd juba riigikogu liige Metsoja ettevõtte käekäigu kohta midagi öelda, nentides, et tehase rekonstrueerimine oli suur investeering.

Ka Pärnu maavanem Kalev Kaljuste ei olnud ettevõttes toimuvaga kursis. Ka Vändra alevivanem Toomas Sonts ei olnud probleemidest midagi kuulnud. Ta avaldas lootust, et kui on probleemid, siis on need ajutised. Pealegi uskus Sonts, et kui ettevõtte seis oleks väga kehv, ei oleks PRIA ega pank neile raha väljastanud.

PRIAl pretensioone pole

PRIA pressiesindaja Maris Sarv-Kaasik:OÜ Vändra Ökopagar on saanud PRIAlt tootmishoone rekonstrueerimiseks ja sinna seadmete soetamiseks toetust kokku 1 028 277 eurot. Toetus on välja makstud, objekt ja dokumentatsioon enne lõplikku väljamakset kontrollitud ning meie silmis on toetust saanud projekt sellega lõpetatud 2015. a jaanuaris.Äriregister ei näita Ökopagari maksuvõlga, küll aga EMTA koduleht (80 281,58 eurot, võlg on ajatatud). EMTA infost nähtub, et tagasimaksed pole kuhjunud ja on seega tasutud graafiku järgi. Seega ei ole PRIAl alust maksevõlaga seoses toetust mitte maksta või praegu sellega seoses samme astuda.PRIA jälgib oma investeeringuobjektide käekäiku viis aastat pärast toetuse väljamakset ja teeb pistelisi kontrolle, sest toetusega tehtu peab olema sihipärases kasutuses viis aastat pärast valmimist.

Küsimusele, kuidas läheb täna Vändra Ökopagaril, ütles pagaritööstuse kauaaegne juht ja omanik Krista Assi telefonis, et läheb keeruliselt, mida nad kahtlemata ette ei näinud.

„Eks me nägime ikka ette midagi muud. Ehituse ja seadmete käikupanek ei lähe täpselt nii, nagu tahad. Seadmete paigaldus võtab kauem aega, ja ega turg tule ka nii ruttu taha, kui võiks. Turg on küll tõusnud, aga mitte sellises tempos, nagu on meie võimsus, mida suurendamise viis korda. Eks sealt raskused tekkisidki. Meil olid ka pangaga probleemid. Püüame ka sellest välja tulla,“ selgitas pagaritööstuse juht Assi.

Kaasasid abiväge

Ta rääkis, et ettevõte on saanud nii juriidiliselt kui finantsiliselt tugevad abilised, kes aitavad miinusest välja tulla. „Küll me sellest välja tuleme. Septembrist on meil plaan ka sügavkülmpagaritooted välja saata. Lätti läheksid tavatooted. Riiga on peaaegu sama maa mis Tallinnasse. Lätiga on eellepingud olemas. Ja Soomega on meil päris mitu lepingut,“ oli Assi optimistlik.

„Eks me kiikame ikka nii Rootsi kui Taani poole ka. Sügavkülmtooteid annab välja viia. Meie võimsus on 10 tonni toodangut kaheksa tunniga. Plaan on selline, et üks kolmandik jääb Eesti turule, kaks kolmandikku läheb välja. Mahetoodang on kallim, midagi ei ole teha. Suurtootjad on hinda nii hoolega alla peksnud, et poes on leivahind tõsiselt odav. Kel rahakotis pisku, ei mõtle tervislikkuse peale,“ lisas ta.

Vändra Ökopagar ei ole seni suures koguses eksportinud, mõni partii on läinud Soome ning jahu ja jahusegusid Venemaale ning Saksamaale.

Taheti 1 euro eest ära osta

„Pankrot meid küll ei ohusta,“ oli Assi kindel. „Meil on varasid nii palju, et see meid ei ohusta. Kurb on aga, et ilmusid välja investeerimispankurid, kes tahtsid meid 1 euro eest ära osta. Nad nägid meis ahvatlevat kasumitükki, kust hakata teenima. Sellega ma ei olnud nõus,“ oli kogenud pagaritööstur nördinud. 

"Pangalaenu tagatised on meil kõvad. Pangal ei tohiks mingit muret olla, kui peaks midagi juhtuma. Aga me loodame, et meiega ei juhtu midagi, et me saame tugevaks tagasi," lausus Assi.

Assi loodab aasta lõpuks kasumisse jõuda. „Oleme praegu ka kasumis, aga aasta lõpuks tahaksime ikka normaalsemat kasumit saada,“ märkis ta.

Ta tunnistas, et eks vahel tuleb väsimus peale, kuid ei saa 21 aastat tehtud tööd vastu maad visata. „Tuleb võtta ennast kokku. Meeskond on tugev ja aitab,“ toonitas ta. "Sügisest läheb meie ettevõtmine tõsiselt tõusuteed, sest oleme hoolega ettevalmistusi teinud," oli pagaritööstuse perenaine lootusrikas.

Segadus majandusaasta aruannetega

Vändra Ökopagaril on esitamata 2014. a majandusaruanne, kuigi omaniku ja juhi Krista Assi sõnul on aruanne koos, aga ootab audiitori töö lõpetamist ja äriregistrisse ülespanemist. 2013. a majandusaruandele jättis audiitor kokkuvõtte tegemata, kuna aruandes esitatud andmed ei olnud õiged.

2013. a majandusaruannet kommenteerides ütles Assi, et kuna neil oli sel aruandeperioodil raamatupidaja vahetus, siis tekkis probleeme andmete kajastamisega. Kuna firma pangakontod vahetusid, siis tõusis käive ja kasum läks suuremaks. Ettevõtte müügitulu oli 432 892 eurot ja kasum 254 999 eurot.

Eelmine aasta lõppes Assi sõnul kahjumis, kuna oli uue tootmise käivitamine.

„2014. a me samal ajal ehitasime ja tootsime, tulid uued seadmed ja vanad läksid välja. See oli keeruline aeg, sest kolisime samas hoones jupikaupa ja jupikaupa häälestasime uusi seadmeid. Ja siis jupikaupa tootsime, kuna tootmine ei tohtinud seisma jääda. Sellele vaatamata meil käive tõusis 70%, aga kuna kulutusi tuli nii palju peale, siis jooksime ikkagi kahjumisse,“ kommenteeris Assi. „Kui nii suurt ümberehitust teha, siis kõik, kes on ettevõtlusega kokku puutunud, ütlevad, et see on täiesti normaalne.“

2013. a aruandest võib lugeda, et ettevõte võttis 5 aastaks veidi üle 1 mln euro laenu, millest pidi pangale tagastama samal aastal pea 300 000 eurot. Laenuintress on 2,95%+ 6 kuu Euribor. Laenu tagatiseks on hüpoteek Raismiku kinnistule koos hoonete ja sisseseadega summas 682 000 eurot ning kommertspant vallasvarale 1 180 000 eurot. Lisatagatisteks on omaniku käendus ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse tagatis 58% laenusummast. 

2013. a majandusaasta aruandes on jätnud audiitor aruande kokkuvõtte tegemata, sest tal ei olnud enda sõnul võimalik hankida piisavat asjakohast tõendusmaterjali.

Hetkel kuum