• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kreenis abi Kreekale

    Aivar ReheFoto: Eiko Kink

    Kui abi Kreekale läheb eelkõige laenude teenindamisele, siis tuleb varsti järgmine abipakett, kirjutab Danske Banki juht Aivar Rehe.

    Kreeka kolmanda abipaketi kasutamise peamised suunad annavad selgust raha kasutamise eesmärkidest. Kui üle 60% abiprogrammi rahast plaanitakse kulutada laenude teenindamisele, siis pole õige antud abipaketti nimetada Kreeka riigi majanduse taastamise programmiks – selle eesmärgi täitmiseks kulub ju vaid kolmandik rahalistest ressurssidest.
    Valitsused peavad kuulama ja arutelusse võtma ka professionaalse finantsorganisatsiooni IMF seisukohta Kreeka võla osaliseks leevenduseks. Panganduses on ettevõtete saneerimine osa riskide juhtimisest ja rusikareegel ütleb, et võlgade teenindamiseks võib kulutada maksimaalsest kolmandik uuest peale antavast värskest rahast, kui sedagi.
    Kui Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) pakub pangana ja kreeditorina selgelt lahendust, siis saab ju ka Euroopa Keskpank (EKP) – olles samamoodi pank ja kreeditor – aru ja toetab seda. Kreeka riigi finantsvõimekuse pikaajalise lahenduse otsustamise keskmes on kaks kandvat "õlga". Ühelt poolt pangad, ehk EKP ja IMF, teiselt poolt eurol riigid ehk valitsused ja parlamendid. Finantsiline praktika ja euroliidu riikide poliitilised agendad peavad lõpuks põimuma. Osapooled peavad üksteist kuulda võtma, sest muidu raiskame maksumaksjate raha.
    Kui me jätkame selliste laenude teenindamisele keskendunud abiprogrammidega, seisame varsti silmitsi neljanda Kreeka abiprogrammiga, ja see võib murda siis juba 100 miljardi euro taseme.  
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kai Realo: päris hirmsaid asju saab korda saata, kui tegelikult midagi ei tee ega otsusta
Tippjuhi kõige tugevama rahulolutunde tekitab teadmine, kui tema valitud meeskond otsustab igal tasandil samade põhimõtete ja väärtushinnangute järgi. Heade majandustulemuste saamiseks tuleb leida hea inimeste juht, kirjutab Ragn-Sellsi juhatuse esimees ja 2018. aasta parim juht Kai Realo.
Tippjuhi kõige tugevama rahulolutunde tekitab teadmine, kui tema valitud meeskond otsustab igal tasandil samade põhimõtete ja väärtushinnangute järgi. Heade majandustulemuste saamiseks tuleb leida hea inimeste juht, kirjutab Ragn-Sellsi juhatuse esimees ja 2018. aasta parim juht Kai Realo.
Nasdaq Tallinn jätkas languskursil
Nasdaq Tallinn langes täna pool protsenti, tirides kaasa ka Balti koondindeksi Baltic Benchmark.
Nasdaq Tallinn langes täna pool protsenti, tirides kaasa ka Balti koondindeksi Baltic Benchmark.
Kai Realo: päris hirmsaid asju saab korda saata, kui tegelikult midagi ei tee ega otsusta
Tippjuhi kõige tugevama rahulolutunde tekitab teadmine, kui tema valitud meeskond otsustab igal tasandil samade põhimõtete ja väärtushinnangute järgi. Heade majandustulemuste saamiseks tuleb leida hea inimeste juht, kirjutab Ragn-Sellsi juhatuse esimees ja 2018. aasta parim juht Kai Realo.
Tippjuhi kõige tugevama rahulolutunde tekitab teadmine, kui tema valitud meeskond otsustab igal tasandil samade põhimõtete ja väärtushinnangute järgi. Heade majandustulemuste saamiseks tuleb leida hea inimeste juht, kirjutab Ragn-Sellsi juhatuse esimees ja 2018. aasta parim juht Kai Realo.
Margus Rink: ma pean otsustama. Ja vastutama
Tippjuhi üks olulisemaid tööriistu on otsustamine. Otsused tuleb teha läbi esiklaasi, tahavaatepeeglis targutajad ei vääri juhi nimetust, kirjutab Coop Panga juhatuse esimees ja 2021. aasta parim juht Margus Rink.
Tippjuhi üks olulisemaid tööriistu on otsustamine. Otsused tuleb teha läbi esiklaasi, tahavaatepeeglis targutajad ei vääri juhi nimetust, kirjutab Coop Panga juhatuse esimees ja 2021. aasta parim juht Margus Rink.
Raadiohommikus IT-minister, aasta reklaamiagentuur ja revolutsioon tervishoius
IT-minister Andres Sutiga räägime Eesti riigi positsioonidest WEB3- ja krüptomaastikul – tegu on kiiresti muutuva valdkonnaga, mis kipub regulatsioonidele jalgu jääma.
IT-minister Andres Sutiga räägime Eesti riigi positsioonidest WEB3- ja krüptomaastikul – tegu on kiiresti muutuva valdkonnaga, mis kipub regulatsioonidele jalgu jääma.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.