OPECi kartell ei toimi

Sisuliselt tähendab see seda, et kartell ei toimi ja iga riik pumpab küllastunud turule naftat edasi nii palju kui jõuab.

Nii jääb see vähemalt OPECi järgmise nõupidamiseni tuleva aasta juunis, mil on tekkinud ehk suurem selgus, mida sanktsioonide alt vabaneva Iraani naasmine naftaturule tähendab. Ning kas õnnestub veenda OPECi väliseid riike nagu Venemaa ja Kasahstan tootmist piirama.

„Meil tuleb oodata ja vaadata,“ ütles kohtumist juhtinud Nigeeria naftaminister Emmanuel Ibe Kachikwu.

OPECi arvele langeb umbes 40% maailma naftatoodangust.

Hinnasõda jätkub

Saudi Araabia eestvedamisel jätkab OPEC tootmise suurendamist küllastunud turul, et hindade langusega välja tõrjuda kallima hinnaga tootjad nagu USA kildanafta või Kanada naftaliivadest kütuse tootjad. OPEC ei püüa enam oma tootmismahtude muutusega nafta hinda stabiilsena hoida. Pigem on turutegija nüüd USA, kus tootmiskulud on küll kõrgemad kui OPECil, kuid kus tootjad on piisavalt paindlikud, et hindade tõustes tootmine uuesti käivitada, kirjutas Wall Street Journal.

Reedel teatas naftasektorile teenuseid pakkuv ettevõte Baker Hughes Inc, et USAs on naftatootjad viimase aastaga enam kui pooled puuraugud seisanud. Töötavate puuraukude hulk on langenud viimase viie aasta madalaimale tasemele. Tootlikkuse tõus on samas tootmismahud jätkuvalt kõrgel hoidnud – Energy Information Administrationi andmeil 9,2 miljonit barrelil päevas, mis on aprilli tipuga võrreldes siiski veidi väiksem maht.

Venemaa pumpab rekordi lähedal

Venemaa pumpab aga naftat peaaegu rekordtasemel – novembris energiaministeeriumi andmeil 10,77 miljonit barrelit päevas, ega ole andnud märki, et kavatseks tootmist piirata. Eksport kasvas novembris 5,32 miljonile barrelile päevas, mis märgib aastatagusega võrreldes 11% tõusu.

Ületootmine jätkub ka järgmisel aastal. Iraan, mis vabaneb tänu tuumakokkuleppele sanktsioonide alt, on lubanud suurendada oma naftatoodangu 2016. aasta lõpuks praeguselt 3,3 miljonilt barrelilt päevas 4 miljonile barrelile. Enne selle mahu saavutamist pole Iraan nõus võimalikke piiranguid arutama. Praegu küünib ületootmine maailmaturul Iraani naftaministri sõnul ligi 2 miljonile barrelile päevas. OPECi praeguste tootmismahtude juures jääb ületootmine tuleval aastal vähemalt 700 000 barrelile päevas, hindab kartell ise.

Globaalsed reservid on rekordtasemel, teatas läinud kuul Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA).

Kui ületootmisele piiri ei panda, võib naftabarreli hind tuleval aastal kukkuda 20 dollarile, hoiatas kärbet soovinud Venezuela naftaminister Eulogio Del Pino kohtumise eel. Samasugust hinda on prognoosinud Goldman Sachs, viidates keskmisest soojemale talvele.

Naftasektori firmade aktsiad on tänavu S&P indeksi kõige kehvemad aktsiad.

Saudide silm ei pilkunud

„Saudide silm ei pilkunud. Nad tahavad näha, et kartellivälised riigid tootmismahtu kärbivad, enne kui nad ise midagi teevad,“ ütles Bloombergile Bill O’Grady, turustrateeg firmast Confluence Investment Management.

Enamus analüütikuid ei näe, et nafta hind võiks tuleval aastal kerkida 60 dollarile barrelist, näitas ajalehe Wall Street Journal küsitlus.  

Naftafirmad koondavad ja on peatanud sadade miljardite dollarite väärtuses projekte. Perspektiivis võib see tuua järsu hinnatõusu – IEA andmeil on praeguste mahtude hoidmiseks vaja igal aastal investeerida vähemalt 650 miljardit dollarit aastas.

OPECi hiilgeaeg oli 1973, mil kartelli kuuluvad Araabia riigid kehtestasid embargo, mis tõi kaasa nafta hinna neljakordse tõusu. See tegi aga võimalikuks alternatiivsete tehnoloogiate arendamise. Nagu kirjutas Wall Street Journal – OPEC lasi oma naftarelvaga ise endale jalga.

Saudi Araabia naftaminister Ali al-Naimi sõitis Viinist edasi Pariisi, et osaleda ÜRO kliimakonverentsil, kus maailma riigid arutavad sõltuvuse vähendamist fossiilsetest kütustest, sealhulgas naftast.