Miks meie ostujõud järjest väheneb?

Kuigi palga nominaalkasv püsib Eestis ka sel aastal tugev, ootame siin mõningast aeglustumist. Samas pidurdab tagasihoidlik hinnakasv ja väiksem mõju tööjõumaksude mahaarvamisest tublisti netopalga reaalkasvu. See võib hakata tarbimise senist kiiret kasvu aeglustama, millel võib omakorda olla mõju ka jaemüügi kasvule. Samas tuleks siin arvestada, et sel aastal tõusevad pensionid ja peretoetused, alampalk ja maksuvaba tulu, mis toetavad eelkõige just madalama sissetulekuga inimeste tarbimist. Eesti tarbijate kindlustundeindikaator näitab, et meie elanike ootused järgnevaks 12 kuuks (majapidamiste finantsseis, majanduse üldine olukord, säästud ja suuremate ostude planeerimine) liiguvad kõik paranemise suunas.

Tarbimine sõltub üha enam välisturistidest

Kui vaadata pikemalt ettepoole, siis tuleks arvestada, et Eesti elanikkond väheneb statistikaameti prognoosi järgi kümne aastaga ligikaudu 40 000 inimese võrra, kusjuures ainukesed kohad, mis inimesi juurde meelitavad, on Tallinn ja Tartu. Ülejäänud maakondade ja linnade elanikkond ehk tarbijate arv väheneb kindlal sammul. Samuti suureneb üle 65aastaste ehk pensioni saavate inimeste osa, mis tähendab suhteliselt väiksemat ostujõudu.

Eestis sõltub tarbimine üsna palju välisturistidest. Möödunud aastal moodustasid mitteresidentide kulutused Eestis hinnanguliselt juba 13% kogu eratarbimisest ehk ligikaudu 1,4 miljardit eurot. Tõsi küll, kõik need kulutused ei lähe kaubandusse, vaid ka näiteks hotellidesse, restoranidesse jm teenustesse, kuid see ei vähenda välisturistide positiivset mõju meie tarbimisele ja majanduskasvule tervikuna.

Veel üks teema, mis üha enam kaubandust mõjutab, on e-kaubanduse kiire areng. Viimasel ajal ostab internetist kaupu või teenuseid üha rohkem inimesi. E-kaubanduse kiire areng annab inimestele täiendavaid tarbimisvõimalusi. Koos rahvaarvu vähenemisega maakondades võib see pikemas vaates hakata mõnel pool aga vähendama vajadust senise suurusega poepindade järele.