Saku Õlletehas avaldas oma kokkuhoiu saladuse

Saku Õlletehase tarneahela arendusjuht Rainer Erman rääkis, kuidas nende ettevõttes tegid mitmeid aastaid ettevõtte arengu- ja muudatusettepanekuid juhid kontorilaua taga. Ühel hetkel ei viinud see aga enam edasi, kuna kontoris istudes ei osatud pöörata tähelepanu neile asjadele, mis tegelikult muutmist väärisid. „Kontoris olijatel ja tootmisplatsil tegutsejatel on asjadest erinev pilt. Tavaliselt nõuavad kontoris olijad töötajatelt lihtsalt rohkema raha teenimist, kuid töötajad näevad seda, kuidas tegelikult töö käib,“ rääkis Erman täna Äripäeva konverentsil "Võtmeisikute kogemusfestivalil JAH!".

Seega otsustati paar aastat tagasi Saku Õlletehases viia muudatusettepanekute tegemine kontorist tööplatsile. Kui alguses pakuti ideede eest, kuidas töö efektiivsemaks muuta, raha, siis nüüd on ettevõte Ermani sõnul jõudnud punkti, kus töötajate mõtteviis on muutunud. „Paar aastat tagasi oli töötajatel suhtumine, et ettevõttes on kõik hästi. Nüüd aga ütlevad töötajad juhtidele, et tööd saaks teha praegusest paremini, ja pakuvad selleks ideid välja,“ rääkis ta.

Töötajate ideede kuulamine on Ermani sõnul tootmist oluliselt kuluefektiivsemaks teinud ja toonud rahalist võitu. Näiteks pakkus üks operaator välja idee, kuidas vähendada kuumutustunneli veekulu, paigaldades selle puhastamiseks lisaluugid. Idee elluviimine andis aastas võitu 17 000 eurot. Andmetöötlejatelt tuli ettepanek, kuidas muuta printimissüsteemi ja hoida kokku paberikulu. Lõpuks suudeti kokku hoida umbes 300 000 A4-paberit aastas, mis annab võitu umbes 1700 eurot aastas. Samuti tuli töötajatelt ettepanek taaskasutada pakendite vahelehti. Kui varem kasutati vahelehti vaid korra ja saadeti seejärel vanapaberisse, siis nüüd kasutatakse pabereid mitu korda. Kokku hoitakse sedasi jällegi sadu tuhandeid pabereid aastas. „Suures tootmises annavad sellised asjad suurt võitu,“ ütles ta.

Erman rääkis, et iga ettevõte peab endalt küsima, kui valmis nad muudatusteks on. Isegi kui ei osata sellele konkreetselt vastata, siis Ermani sõnul tasub siiski proovida. „Ellu ei jää mitte kõige tugevamaid ja intelligentseimad, vaid need, kes on enim valmis muudatustega kohanema,“ ütles ta. Ta tõi näiteks Nokia telefonid, mis olid aastaid tagasi populaarseimad. „Oli aeg, kus nad olid suurim telefonitootja, kuid nad magasid maha muudatustega kaasaminemise aja. Enam ei ole neid pea üldse pildil,“ rääkis ta.