Uus süsteem keerab kauplejate loogika pea peale

Artikkel

- Kasulik
- 13. juuni 2016 kell 5:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Uus süsteem keerab kauplejate loogika pea peale
VMI ehk tarnija juhitav kaubavaru keerab TTÜ tarneahela õppetooli hoidja Hele Hammeri ütlust mööda tavapärase kaupade varustamise loogika kaubanduses pea peale.Foto: Meeli Küttim
Tarnija juhitav kaubavaru keerab tavapärase kaupade varustamise loogika kaubanduses pea peale, ütles TTÜ tarneahela õppetooli hoidja Hele Hammer.
Tarnija juhitav kaubavaru (VMI) annab Hammeri sõnul võimaluse kokku hoida väga palju aega ja kulusid ning tekib võimalus üheskoos tarbija nõudlusele kiiremini reageerida, kirjutab 14. juuni Äripäev logistika rubriigis.
Tavapärane süsteem on selline, et tellija tellib ja tarnija reageerib. VMI puhul jagab ostja infot läbimüügi ja laoseisu kohta ning tarnija viib kaupa vajadusel juurde. "Mis omakorda tähendab, et tarneaugud vähenevad ja müügitulu suureneb, kasvab klientide rahulolu, sest nad saavad soovitud kauba kätte soovitud ajal soovitud kohast märksa suurema tõenäosusega,“ ütles Hammer.
Hammeri sõnul pole VMI siiski imerelv, mis sobib kõigile. Koostööpartneri valikul soovitab Hammer lähtuda koostöö mahust, aga kindlasti ka kvaliteedist. "VMI üks kõige raskemini täidetav eeldus on usaldus osapoolte vahel,“ märkis ta.
Šveitsis number üks
Ülemöödunud aastal tehtud uuringu järgi kasutatakse VMI-süsteemi enim Šveitsis – kiiresti liikuvate tarbekaupade sektoris lausa 75% ulatuses. Väga levinud on VMI ka Saksamaal ja Prantsusmaal, kus uudne lähenemine on omaks võetud ligi 50% ulatuses. Ülejäänud Euroopa riikides on VMI levik alla kümne protsendi.
Eestis ei ole VMI Hammeri sõnul nii levinud kui Kesk-Euroopas. Põhjuseid on mitu. "Näiteks kui Kesk-Euroopas on ostjate kesklaod pigem reegel, siis meil on palju otsetarnet," märkis Hammer. VMI juures on suur vahe, kas tarnija peab jälgima ostja ladu ning tegema kaupade asendusotsuseid vaid ühes kohas – kesklaos – või näiteks neljakümnes laos ehk kaupluses.
Tellimusi pole vaja saata
Hammeri sõnul on VMI mitmeti sarnane kaupade automaatse tellimise programmiga, ent neil on ka erisusi. "Ka automaatne kaupade tellimise süsteem kasutab tellimuse arvutamisel iga toote läbimüügi ja laoseisu andmeid ning tootekogusele seatud minimaalse ja maksimaalse koguse piire. Erinev on aga see, kes kaupade asendusotsuse teeb,“ selgitas Hammer.
Tavapäraselt on seda tema sõnul teinud ostja – arvutanud välja tellitavad kogused. "VMI puhul jääb tellimuste saatmine ära,“ ütles Hammer.
Ostja süsteemist liiguvad andmed müügi- ja laoseisu kohta välja iga päev ja automaatselt ning tarnija viib lihtsalt vajadusel kaupa juurde. "See tähendab, et vähenevad kaupade sisseostuga seotud ostja kulud,“ sõnas Hammer.
Alustuseks tee end nähtavaks
Esimene samm VMI kasutusele võtmiseks on Hammeri sõnul nähtavuse tekitamine tarneahelas – kui ostjad jagavad tarnijatega lõpptarbija nõudluse infot, võimaldab see tarnijatel muutuvale nõudlusele reageerida.
Eestis on tema sõnul päris palju nähtavust esmatarbe- ja toidukaupades – ligi 500 jaekauplust edastavad regulaarselt tarnijatele müügiaruandeid, näiteks tarbijaühistud, Selver ja Statoil. Sellist müügiandmete analüüsimise võimalust kasutab ca 30 esmatarbe- ja toidukauba tarnijat.
"Oma väikese võrgu on moodustanud AS Klick ostjana ja tema viis-kuus tarnijat. VMId on Eestis aastaid praktiseeritud meditsiinis, mõningal määral ka tootmises ja elektroonikas,“ ütles Hammer.
Uued tuuled ehituskauplustes
Sel aastal on end "nähtavaks" tegema hakanud paljud tarnijad, näiteks Estover, Altia ja Salestar. Jaekaupmeestest on Hammeri sõnul liider Selver, kes on VMI ideoloogiat juba pikemat aega toetanud. "Põneva uustulnukana läbib just testprojekti Bauhof oma kolme ehituskaupade tarnijaga – Lincona Konsult, Coomor Kaubandus ja Fere. Sahinad käivad, et ka teised ehituskaubaketid on VMI vastu tõsist huvi tundnud,“ ütles Hammer.
VMI käsiraamatu abil laovarud minimaalseks
Hiljaaegu nägi ilmavalgust ECR Community koostatud VMI käsiraamat. Raamatu koostanud töögrupis osales ka TTÜ tarneahela õppetooli hoidja Hele Hammer. Projektis osalesid ka kaks TTÜ tarneahela juhtimise õppetooli magistranti.
Käsiraamatu põhjaks võeti 2013. aastal välja antud Šveitsi-keskne VMI käsiraamat, mida plaaniti üheskoos kohendada. Protsess võttis aga suuremad mõõtmed, kahe ja poole aastaga kirjutati valmis hoopis mahukam teos. Käsiraamatu idee kasvas välja soovist propageerida VMId, mis annab kaupmehele ülevaate, kuidas tagada poeriiulis kaupade saadavus, hoides samal ajal laovaru minimaalsena. Raamatust leiab näpunäiteid VMI rakendamise, kontrolli ja eesmärgistamise kohta.
Lisainfo: www.gs1.ch.
Bauhof Groupi logistikajuhi Jaana Pertmanni sõnul on neil ettevõttes kasutuses tsentraalne varude juhtimise programm, mis tähendab, et enamik kaubast suunatakse kauplustesse tsentraalsest tellimiskeskusest. "VMI kasutamises meil veel suurt kogemust ette näidata ei ole,“ ütles Pertmann, kuid praegu süsteemi just katsetatakse, et võrrelda seda kehtiva süsteemiga. Esimesed tulemused olid Pertmanni sõnul piisavalt head, et liikuda testimisega järgmisesse etappi. Põhjapanevate järelduste tegemiseks on tema sõnul siiski veel liiga vara – asja on katsetatud vaid mõni kuu ja vaid mõnes kaupluses.
Varude juhtimine on Pertmanni sõnul iseenesest lihtne protsess, keeruliseks muudab selle hooajalisus. "Ilmastiku ootamatu muutus – temperatuuride kõikumine ja kuiv-vihmane periood – muudab nõudluse meie väga laia sortimendi juures raskemini prognoositavaks,“ selgitas Pertmann. "Sellistel juhtudel on tarnijate kogemus kohati isegi parem ja võtame seda siis hea meelega arvesse,“ lisas ta.
Pertmanni sõnul mängib VMI toimimisel suurt rolli tarkvara, aga peamine eeldus süsteemi kasutuselevõtuks on jaemüüja-tarnija usaldus ning pikk ja hästi toimiv koostöö. "Ilma nendeta me VMI rakendamist varude juhtimises võimalikuks ei pea,“ sõnas ta.
Kiirreageerijad
Coomor Kaubanduse müügi- ja ostuosakonna juhi Indrek Lepiku sõnul on nende ettevõttes VMId kasutatud juba rohkem kui viis aastat. "Peamise eelisena näeme, et meil on ülevaade jaekaupmeeste juures olevast laojäägist," ütles ta ja selgitas, et kahjuks on siinsetel jaekaupmeestel kombeks müümata jäänud kaubad tagastada. "Seetõttu annab niisugune info meile suurema paindlikkuse oma kaubavoo juhtimisel,“ märkis Lepik.
Lepiku sõnul aitab VMI paremini reageerida nõudluse muutumisele. "Päevad ei ole vennad ja kuna kõigi soov on hoida laovaru minimaalne, saame tänu VMI-le operatiivselt reageerida nõudluse muutustele,“ märkis ta. Samas on neil tänu koostööpartneritelt saadavale infole ka palju parem pilt toodete käitumisest kaubanduses, lisas ta.
Lepiku sõnul muutub koostöö klientidega paremaks. "VMId kasutavate klientidega toimub tihedam koostöö ja tänu sellele paranevad müügitulemused. Info liigub kiiremini, otsused on läbimõeldumad ja põhinevad täpsematel algandmetel. Meil on ju jaekaupmeestega ühine eesmärk teenida rohkem, pakkudes paremaid ja soodsamaid tooteid tarbijatele,“ selgitas Lepik.
Süsteem teeb asja odavamaks
VMI on Lepiku sõnul märksa soodsam kui klassikaline müügiesindajate süsteem, kus inimene käib kaupluses kontrollimas, kui palju kaupa alles on, kas poetöötajad on ehk unustanud lisa tellida jne. "Praegu saame seda teha kontorist lahkumata ja suuresti teeb selle meie eest ära arvuti. Inimese roll on korrigeerida ja anda lõplik hinnang,“ märkis ta.
Visiit kauplusesse kestab ca tund ja läheb maksma 10–15 eurot, kontoris saab sama ajaga ülevaate ca 10–15 kaupluse olukorrast ja seesama 10–15 eurot kulub kogu protsessile kokku,“ ütles Lepik. "Lisaks saavad meie töötajad sel ajal tegeleda asjadega, mis toovad neile naeratuse näole. Rutiinsed, ebameeldivad tegevused teevad meie eest ära arvutid,“ lisas ta.
Rimi Eesti Foodi tarneahela juhi Allar Kahju sõnul on kampaania puhul raske õiget kogust planeerida.Foto: Eiko Kink
Kommentaar: VMI sobib spetsiifilistele kaubakategooriatele
Allar KahjuASi Rimi Eesti Food tarneahela juht
"Oleme katsetanud VMId erinevate tööstuskaupade puhul, näiteks mänguasjad. Meie kogemusel on VMI otstarbekus ja kasulikkus piiratud väga spetsiifiliste kaubakategooriatega, kus kauba nomenklatuur muutub hooajaliselt pea 100% ja sellest tulenevalt oskab hankija paremini laovarusid planeerida.
Enamiku teiste kategooriate puhul on jaeketil rohkem infot kvaliteetseks laovaru juhtimiseks, sest tunneb oma kliendi harjumusi paremini. Varusid ei saa planeerida vaid ühe hankija või toote lõikes, vaid kogu kaubakategooria raames.
Jaekaubanduses on varude planeerimises väga olulised näiteks kannibalisatsiooni- ja "halo" efekt, mis tähendab lihtsustatult, et üks toode omab teise toote nõudlusele mõju, kusjuures see mõju muutub ajas tulenevalt kampaaniatest, sortimendi suurusest ja paljust muust. See omakorda tähendab, et tihti pole ühel tootjal piisavalt teavet oma toodete täpseks laovaru planeerimiseks ning jaeketil endal on palju parem ülevaade kogupildist.
Teisalt on laovarude ja kaubavoogude juhtimine üks osa tarneahela strateegiast, mis võimaldab minimeerida tarneahela kogukulusid kogu väärtusahela lõikes, arvestades ka näiteks kauba varustamisele kuluvaid töötunde. Individuaalsetel hankijatel selline koguvaade puudub. Nii oleme otsustanud kaubavarusid ise juhtida ja investeerinud tarkvarasse. Meie jaoks on kaubavarude oskuslik ja tõhus juhtimine üks põhitegevusest, mis võimaldab meil oma lubadusi klientide ees täita. Tänaseks on see otsus ennast õigustanud."
Autor: Kairi Oja, kaasautor
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum