Investor Toomas: muretsen eakaaslaste pärast

Praegune pensionisüsteem tagab 65aastaseks saajale tema varasemast palgast umbes 40 protsendi suuruse sissetuleku. Seejuures on pensionile mõtlevate inimeste ootused aga järjest kõrgemad ning oma varasemast sissetulekust soovitakse säilitada vähemalt 70 protsenti. Seega on riigil kaks valikut – parandada pensionifondide tootlust ja praegust süsteemi tervikuna, või suurendada maksumaksjate koormust veelgi.

Võti valitsuse käes

Et asjades selgust saada, konsulteerisin tulundusühistu Tuleva juhi ja asutaja Tõnu Pekiga. Tema arvates aitaks olukorra paranemisele oluliselt kaasa turu avamine välismaistele teenusepakkujatele. „Rahvusvahelistel fondihalduritel võiks lubada pakkuda Eesti seadustele vastavaid fonde ilma Eestis eraldi tegevusluba taotlemata,“ oli Peki seisukoht. Ta tõi välja, et sama kehtib juba tavaliste investeerimisfondide puhul ning pole head põhjust, miks need fondid ei peaks pensionikogujale kättesaadavad olema.

Samuti peab Pekk oluliseks, et Euroopas depooteenust pakkuvad pangad saaksid ilma tütarpanka avamata sama teha ka Eestis, sest see vähendaks kulusid. „Rahvusvahelistele teenusepakkujatele on turu avanud näiteks Rootsi ja sealsete pensionifondide keskmine haldustasu on 0,2 protsenti aastas,“ ütles ta. Alternatiivina näeb Pekk teenustasumäärade piiramist seadusega.

Viimaks tuleks Peki hinnangul suurendada pensionifondide läbipaistvust. „Pensionikeskus peaks avaldama iga inimese pensionikonto tegeliku tootlusmäära aasta baasil ja selle võrdluse inflatsiooni ning maailma kapitalituru indeksitega,“ arvas Pekk. Praegu võtab nende andmete arvutamine mitu tundi ning seetõttu pole tööl käival inimesel isegi huvi korral ajaliselt võimalik oma pensionivara käekäigust ülevaadet saada.

Pensioniea tõstmine aitab

Pean nõustuma SEB elu- ja pensionikindlustuse juhi Indrek Holstiga, kelle arvates suureneb pensioniea tõustes esimese samba finantseerimisvõimekus. See kandub edasi ka teise sambasse, sest sissemakseperiood venib pikemaks.

Küll aga ei pruugi reformist abi olla kolmandale sambale, sest inimesed võivad sellesse panustamist hakata edasi lükkama, kuna aega pensionivara kogumiseks tundub olevat veelgi rohkem.

Samuti peegeldab pensioniea tõstmine Holsti sõnul positiivseid arenguid Eesti ühiskonnas – inimesed elavad kauem ning seetõttu on ka loogiline, et aktiivse tööelu periood pikeneb.

Mina ei muretse

Kuigi Eesti pensionisüsteem vajab tõsist reformimist, olen mina oma tuleviku suhtes muretu. Seda seetõttu, et panustan pidevalt oma vanaduspõlve kindlustamisesse. Alustasin ju oma varade kasvatamist 35aastaselt just sellepärast, et soovin ise endale inimväärse tuleviku kindlustada ega taha sõltuda kellegi kolmanda otsustest.

Julgen seda soovitada ka kõigile teistele – kindlustage end ise, kasvatage raha, mida te hetkel ei vaja ning võite olla kindlad, et teie tulevik ei sõltu päevapoliitikast. Iga mees on oma saatuse sepp ja oma õnne valaja!

Margus Tsahkna pensionireform:

esimene pensionisammas seotakse palga suuruse asemel tööstaažiga;

pensionifondi valitsejale esitatav algkapitali miinimumsuuruse nõue väheneb 3 miljonilt 1 miljonile eurole;

tõsta pensioniiga 70 eluaastani aastaks 2040.