Bauschmidt läks enne jõule saneerimisele

Harju maakohus algatas mõni päev enne jõule Bauschmidti saneerimismenetluse. Saneerimiskava on Bauschmidtil aega esitada veebruari keskpaigani.

„Summad on ikkagi suured,“ nentis Schmidt võlgadest rääkides, kuid täpseid numbreid ei avaldanud. Võlausaldajaid on aga kogunenud 200 ligi.

Kui eelmise aasta majandusaasta aruandes jäid Bauschmidti juhatuse liikmed aastaga rahule ja oli lootus, et firma tugevdas „vundamenti järgnevateks aastateks“, siis nüüd on olukord muutunud.

Vaidleb tellijaga kohtus

Probleemide kurja juur peitub Schmidti sõnul kohtuvaidluses ühe tellijaga. Vastutuse asetab Schmidt tellija õlule. “Olgugi, et Bauschmidt on hoone kvaliteetselt valmis ehitanud, asus tellija kunstlikult venitama hoone vastuvõtmisega. Selle eesmärk oli tekitada kunstlikult suur leppetrahvinõue, mille arvelt vähendada ehitusmaksumust,” rääkis Schmidt, kuid ei avaldanud, kellega tegu.

“Kuigi tegu on tõepoolest ühe projektiga, tekitas rahavoogude takerdumine ajutise likviidsusprobleemi,” põhjendas Schmidt, miks ta saneerimisavalduse esitas. “Saneerimise kasuks otustasime seepärast, et tagada oma võlausaldajate ja koostööpartnerite võrdne kohtlemine,” ütles ta.

Bauschmidtil on käsil kümme projekti, millest suurimad on Kopli trammiteede ehitus, Eesti suursaatkonna tööd Vilniuses, US Military Ämari kasarmu ja kortermajade ehitus Tallinnas.

Bauschmidti selle aasta käive ületab 30 miljoni euro piiri. Samal ajal ootab ees suur kahjum, märkis Schmidt. “Saneerimise õnnestumisel loodame järgmine aasta taas kasumisse jõuda. Järgmisteks aastateks on meil umbes 42 miljoni eurone lepingute portfell,” lausus ta.

Saneerimisnõustaja, büroo Kraavi&Partnerid vandeadvokaadi Veli Kraaviga kohtus Schmidt eile, kohtumine on ees ka homme.

Bauschmidti juhatuse liikmed peavad 9. jaanuaril kohtus vandega kinnitama, et nende esitatud andmed on õiged. Kui nad vannet ei anna, lõpetab kohus saneerimismenetluse.

Veel tänavu oli Bauschmidt segatud kohtuasja Nordeconiga, kes ei olnud rahul, et Riigi Kinnisvara kvalifitseeris koos VMT Ehitusega ühispakkumise teinud Bauschmidti Ugala teatrit rekonstrueerima.

Bauschmidt ja VMT Ehitus said ka hankevõidu, kuid vaidluses jäi peale Nordecon, kes märkas, et pakkumuses esitati objektijuhi staaži kohta valeandmeid. Võitjad pakkusid välja piisavalt pika kogemusega inimese, kuid Nordeconi andmetel oli seesama objektijuht üks aasta hoopis Nordeconi stipendiaat.

Lõi oma firma

Enne kohtuasja ja Bauschmidti asutamist aastal 2012 oli Schmidtil pikem side Nordeconiga. Talle kuulus Nordeconi emafirmas Nordic Contractors 15% aktsiatest. Schmidt ja Nordeconi suuromanik Toomas Luman olid vaenujalal, kuid 2013. aastal jõudsid kokkuleppele ja Luman ostis Schmidti välja.

Schmidt rõõmustas selle üle. “Meie nägemused olid nii erinevad. Isiksusedki on juba nii erinevad,” märkis ta toona Lumani kohta. “Olen oma osalust üritanud mitu aastat müüa.”

Nii keskendus Schmidt Bauschmidti ülesehitamisele – ettevõte jõudis kiiresti Eesti edukamate ehitajate esisajasse. Bauschmidti käive oli mullu 21 miljonit eurot ja kasum üle 600 000 euro.

Eelmisel aastal asutas Bauschmidt ehitusfirma Soomes, peale selle käib tegevus Lätis ja Leedus.

Lätis lõpetas firma tänavu kaks projekti, näiteks Soome suursaatkonna remondi. Üks projekt sai punkti ka Leedus. “Uusi lepinguid kahjuks praegu Lätis ja Leedus ei ole. Samas oleme alustanud esimese suurema projektiga Soomes,” lausus Schmidt.

Üks ettevõtte tuntumatest objektidest on sel sügisel valminud büroohoone Novira Plaza. Riigihangetel ei ole Bauschmidt aktiivselt osalenud.

Sillad uutesse ärisuundadesse

Eelmisel aastal otsustas Schmidt ettevõtet laiendada. Kolmkümmend aastat silla- ja tunneliehitajat K-Mosti omanud Anatoli Kononenko loobus ettevõtlusest ja müüs firma Schmidtile. Viimane avaldas, et niimoodi täitus tema lapsepõlveunistus tegeleda sillaehitusega. Nüüd kannab AS K-Most Baumosti nime.

Konkurent K-Mosti omanikuvahetust ei kiitnud. „Ühinemine võib õnnestuda ja võib mitte õnnestuda,“ ütles Nordlin Ehituse suuromanik ja juhatuse esimees Ülo Older. “Mina suhtun teistesse ehitustegevustesse laienemisse hästi skeptiliselt.“