• Jaga lugu:

    Bauschmidt sattus vihma käest räästa alla

    Saneerimisele lootva ehitaja Bauschmidti mured on tõsinenud, sest firma kaotas kolm lepingut, tõmbab kolimisega kulusid kokku ja töötajad lahkuvad.

    Kõik asjad on veel lahtised, üks koosolek ajab teist taga. Võitleme iga asja nimel endiselt edasi. Me ei ole loobunud.

     

     

    Mait Schmidt
    Bauschmidti omanik
    Näiteks jättis transiidiärimehe Endel Sifi firma Alterate Bauschmidti ilma Tallinnas Stroomi ranna lähedale järgmise aasta kevadeks kerkima pidanud kortermaja ehitamisest. „Saime teada, et Bauschmidt tahab saneerimist, mis tekitab igale arendajale arvestatava riski,“ kommenteeris Siff otsust, samal ajal kiitis Bauschmidti ja kinnitas, et nende pakkumine oli teiste ehitajate omaga sarnasel tasemel.
    Samuti olevat Bauschmidti ja selle tütarfirma, sillaehitaja Baumosti töötajatele soovitatud uut tööd otsida. “Seda ei ole Baumostis öeldud, ainult Bauschmidtis,” kommenteeris Bauschmidti omanik Mait Schmidt. Ettevõttes oli viimase majandusaasta aruande põhjal tööl 29 inimest.
    “Kui portfell väheneb, siis kindlasti osad inimesed jäävad tööta,” kostis Schmidt ja rääkis, et juba praegu on ärakukkunud projektidega seotud inimestest pooled lahkumas. “Konkurendid ei maga, ehitusturul on headest inimestest puudus.”
    Peale selle ütles Bauschmidt üles üürilepingu Lasnamäel Osmussaare tänaval asuvas büroohoones. Seda haldav Colonna Kinnisvara kuulis Bauschmidti otsusest jaanuari lõpus. “Sain aru, et neil on keeruline töid jätkata,” lausus Colonna Kinnisvara juht Marek Õunamägi. “Meilt ainult head sõnad neile. Loodan, et saavad edasi tegutseda.” Bauschmidt kolib tütre Baumosti pinnale.
    Suur tükk läinud
    Schmidt kinnitas, et nad ei anna alla. “Kokkuvõttes oleme väga suure osa portfellist kaotanud. Kõik asjad on veel lahtised, üks koosolek ajab teist taga. Võitleme iga asja nimel endiselt edasi. Me ei ole loobunud,” ütles Schmidt. “Raske on ja on halvemaks läinud, see on selge.”
    Kolme objektiga kaotas Bauschmidt ligi 36 miljoni euro ulatuses lepinguid. Sellises mahus käibeni suudavad Eestis ulatuda vaid kümme ehitusfirmat. Milline oli reaalne võimalik rahakadu, ei osanud Schmidt öelda.
    Siff nimetas Bauschmidti saneerimisele minekut kahetsusväärseks. Kui suurest summast Bauschmidt loobuma pidi, jättis Siff enda teada. „See ei ole väike. Puudutab ikkagi 14-korruselise hoone ehitamist.“
    Schmidt avaldas, et lepingu hind ulatus ligi 6 miljoni euroni ja tõdes, et sellest oli kahju loobuda. “Väga arvestatav töö. Algas meil väga hästi,” lisas ta.
    Bauschmidti üks murede põhjus peitub vaidluses arendaja Endoveriga, kellega on jõutud kompromissini, mis ootab kohtu kinnitust. Saneerimiskava veel koos ei ole. „Oleme hirmsasti oodanud kompromissi kinnitamist,“ põhjendas Schmidt. Saneerimiskava vastuvõtmise tähtaeg on järgmise nädala teisipäeval. Kohtule tuleb kava kinnitamiseks esitada hiljemalt 17. veebruaril.
    Kui seni võttis kompromissi sõlmimine mitu nädalat, siis nüüd on üleval järgmine probleem: firma jääb objektideta. Põhjendus on tellijatel üks. „Meiega ehitades on riskid liiga suured,“ ütles Schmidt.
    Transiidiettevõtja Endel Siff nimetas Bauschmidti saneerimisele minekut kahetsusväärseks. Foto: Raul Mee
    Rollide ümbermängimine
    Üks suurprojekte, Kopli trammitee ehitamine läks kaasehitajale TREF Nord. Ettevõtted lõid Tallinna linnaga käed läinud aasta märtsis, lepingu hind ulatus ligi 20 miljoni euroni. 5 miljoni euro ulatuses said tööd valmis mullu.
    TREF Nordi juht Mikk Pääru oli teema kommenteerimisel tõrges. Ta sõnas, et projektis ei ole midagi ümber kujunenud. Küsimusele, kas nad on nüüd juhtivpartnerid, vastas Pääru, et kindlasti nad on partneri rollis. Tallinna Linnatranspordi juht Enno Tamm kinnitas aga, et TREF Nord on tõesti Bauschmidtiga kohad vahetanud, asudes juhtivpartneriks. Pääru kostis: “Täpselt nii ongi siis.”
    Bauschmidt on projektis solidaarne partner. “Meil ei ole käivet, kuigi projekti tehakse edasi. Bauschmidti numbreid ja finantse mõjutab see väga palju,” selgitas Schmidt.
    Bauschmidti laualt kadus ka kolmas leping. Bauschmidt pidanuks koos Mapriga Lasnamäele püsti panema kolm tornmaja, tööde maksumus olnuks Schmidti sõnul kokku umbes 15 miljonit eurot. Tööd tellis firma Mident, mille üks omanik on Urmas Sõõrumaa.
    Nüüd ehitab Skyline'i tornmaju Mapri. Arendusega seotud U.S. Real Estate arendusjuht Tarmo Roos ütles, et Bauschmidti saneerimisele minek oli väga ootamatu. „Ehituse peatöövõtufirmade edukas saneerimine on väga ebatõenäoline,“ hindas ta.
    Roos rääkis, et rahavoogude juhtimise ajutisi raskusi on aastate jooksul olnud paljudel ehitajatel. “Üldiselt on need välditavad ja kiirelt lahendatavad, kui sellega tegeleda. Rahavoogude planeerimine on kaasaegse ettevõtte igapäevane osa ning selle olulisust ei tohiks keegi alahinnata.”
    Midenti kaasomanik Martin Ühtegi lisas, et see, kas Bauschmidt lahkub konsortsiumist, on Bauschmidti ja Mapri vaheline kokkulepe.
    “Seal oli soov, et tuleksime välja. Mapri teeb üksinda. See on meie jaoks lõppenud,” kommenteeris Schmidt.
    Mapri juht Priit Jaagant kinnitas otsust. “Leppisime ilusti sõbralikult kokku, nad ei suutnud enam lepingut täita,” lausus Jaagant. “Nad ei valetanud ega hoidnud midagi saladuses.”

    nimi:Urmas Sõõrumaa,

    amet:ehitab Lasnamäele tornelamuid

    tekst:Saneerimine tervislikum pankrotist

    Mina olen saneerimiste pooldaja. Ameerika Ühendriikide õigusruumis on ettevõtte juhil kohustus minna õigel ajal ja päästa töökohad: minna saneerimise teed. Meil on pankrotipesa, see on palju hullem.

    Meil on finantseerimised ja laenamised väga hästi reguleeritud. Hinnatakse riske ja turuolukorda. Kui ühest küljest läheb aga asi käest, siis peaks olema võimalus ühiselt otsa vaadata – äkki päästame töökohad. Saneerimine on vähe tervislikum kui läbi pankroti käik. Meil võib-olla ei ole veel saneerimise kultuuri.

    Pangad kartlikud
    Schmidt rääkis, et pangad on samuti ettevaatlikud. “Kahjuks mängivad siin väga suurt rolli pangad, aga ei saa kedagi süüdistada, oleme raskustes ja saneerimisel,” lausus Schmidt. “Pangad hindavad riske, annavad soovitusi ja informeerivad tellijaid, keda finantseerivad. Pangad on kindlasti väga suur osapool selles protsessis.”
    Ka Bauschmidt on pangalt laenu võtnud – 810 000 eurot Baumosti ostmiseks. “Nordea pangaga suhtleme aktiivselt. Iga nädal, iga päev. Tahavad samamoodi infot saada, mis toimub ja eks analüüsivad,” kirjeldas Schmidt.
    Võlausaldajaid on Bauschmidtil ligi 200. Näiteks ootab umbes 277 000 eurot Viljandi ehitusfirma VMT Ehitus, mis tegi töid kahel objektil, sealjuures Tapa sõjaväeosas. “Seni läks väga hästi, kuni nad tasusid tööde eest. Ootame, millised ettepanekud saneerimisel tehakse,” rääkis firma juht Villu Maamägi. “Probleeme on alati ette tulnud ja tuleb ka edaspidi, küll nad lahendame. Mait Schmidt ei ole minu eest midagi varjanud. Öelnud nii nagu on.”
    Maamäge Bauschmidti raskused üllatasid. “Kui turul edukalt tegutsenud firma saadab järsku laiali kirjad, et on saneerimise all, on see ootamatu.”
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Gregor Raudvere: kalli elektri kurja juur
Iga ministeerium, kohalik omavalitsus ning eri ametiasutused vaatavad energeetikat vaid oma mätta otsast ja just seda suppi me praegu kõrge elektri hinna näol helbime, kirjutab ettevõtja, OÜ Adepte Group juhatuse liige Gregor Raudvere.
Iga ministeerium, kohalik omavalitsus ning eri ametiasutused vaatavad energeetikat vaid oma mätta otsast ja just seda suppi me praegu kõrge elektri hinna näol helbime, kirjutab ettevõtja, OÜ Adepte Group juhatuse liige Gregor Raudvere.
Asjatundjad teevad indeksitesse investeerimise siililegi selgeks
Investor Toomase korraldatud “Indeksitesse investeerimise kiirkursusel” tõdes Toomas oma avasõnades, et investori eesmärk on teenida mõistliku riskiga võimalikult suurt tulu. Investor Toomas on oma investeeringuid aktiivselt juhtinud, aga võrdleb neid sellegipoolest suuremate indeksifondidega.
Investor Toomase korraldatud “Indeksitesse investeerimise kiirkursusel” tõdes Toomas oma avasõnades, et investori eesmärk on teenida mõistliku riskiga võimalikult suurt tulu. Investor Toomas on oma investeeringuid aktiivselt juhtinud, aga võrdleb neid sellegipoolest suuremate indeksifondidega.
Eestis kaks elektritootjat rivist väljas, hind kasvab päeval üle 500 euro Elektri import Venemaalt on tugevalt pärsitud
Elektri hinna rekorditest saab viimasel ajal teatada igal esmaspäeval, kuid veelgi kurvem pilt vaatab vastu homme, kui keskmine elektri hind kasvab pea 470 eurole, mis on kümme korda kõrgem kui Eesti pikaajaline keskmine. Oma mõju on kindlasti ka Vene elektriimpordi piiratud mahul.
Elektri hinna rekorditest saab viimasel ajal teatada igal esmaspäeval, kuid veelgi kurvem pilt vaatab vastu homme, kui keskmine elektri hind kasvab pea 470 eurole, mis on kümme korda kõrgem kui Eesti pikaajaline keskmine. Oma mõju on kindlasti ka Vene elektriimpordi piiratud mahul.
Analüütik: suurema palga küsija süvendab hinnatõusu
Kuigi energiahindade tõusu tõttu on mõistetav küsida suuremat palgatõusu, suurendab see ohtu laiapõhjalisemaks ja pikemalt kestvaks inflatsiooniks, märgib Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Kuigi energiahindade tõusu tõttu on mõistetav küsida suuremat palgatõusu, suurendab see ohtu laiapõhjalisemaks ja pikemalt kestvaks inflatsiooniks, märgib Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.