Tööstuse mõõdukas eduaasta

Äsja avaldatud numbrid detsembri tööstustoodangu kohta, võimaldavad kokku võtta 2016. aasta Eesti tööstuses. Püsihindades mõõdetuna kasvas tööstustoodang mullu 2%, jõudes sellega tagasi 2014. aasta tasemele – mäletatavasti oli 2015. aasta Eesti tööstuse jaoks üsnagi kesine. 2016. aasta edenes tööstuse jaoks aga tõusvas joones. Kui I kvartalis vähenes toodang 3% võrra, siis II kvartalis langus peatus ning III ja IV kvartalis suurenes tootmismaht juba vastavalt 4% ja 8% võrra. Tugeva teise poolaasta taga oli suuresti tootmismahtude kiire kasv elektrienergia tootmises. 2015. aastal madalseisus olnud elektritootmine suurenes teisel poolaastal ligi kolmandiku.

Võrreldes Eestit teiste Euroopa riikidega, paigutume tööstustoodangu kasvu poolest siiski pigem edetabeli teise poolde. Näiteks Lätis küündis tööstustoodangu kasv mullu 5% lähedale. Pikema perioodi vaates, alates 2010. aastast, on Eesti tööstustoodangu kasv jällegi üks Euroopa kiirematest.

Kahe protsendi võrra suurenes mullu ka töötleva tööstuse toodang. Sarnaselt 2015. aastale, andis suurima panuse kasvu puittoodete tootmine. Puidutööstust toetas ekspordi suurenemine Rootsi ja Hollandisse, kuid arvestatav kasv on toimunud ka Aasias – eelkõige Hiina ja Lõuna-Korea suunal. Kui Rootsi müüdavad puittooted on suhteliselt kõrge lisandväärtusega – liimpuittooted, uksed, aknad, valmismajad jms, siis Hiina on üllatavalt tasunud viia töötlemata palke. Tõenäoliselt on selles osa Euroopa kaubavahetuse defitsiidil Hiinaga, mis muudab sinna suunduva transpordi väga soodsaks.

Sarnaselt puidutööstusele kosus aasta jooksul ka paberi- ja tselluloositööstuse tootmismaht, mis annab küll väikese osa kogu tööstustoodangust. Tööstusharu tulevikuplaane arvesse võttes tundub konkurents nii puidutööstuse tooraine kui tööjõu järele hoogustuvat. See peaks soosima ettevõtteid, kes suudavad toota puidust kallimat kaupa. Väärib märkimist, et kui puidutööstuses ületab loodud lisandväärtus töötaja kohta töötleva tööstuse keskmist suhteliselt napilt, siis paberi- ja tselluloositööstuses on tootlikkus kõrgem isegi IT-ettevõtete omast.

Lisaks puidutööstusele tuli suur panus tööstustoodangu kasvu elektriseadmete tootmisest, mis suurenes aasta jooksul 14% võrra. Kuigi üks suurtootjatest teatas eelmise aasta jaanuaris tootmise lõpetamisest Eestis, näib nii mõnigi nende konkurent ära kasutanud vabanevaid töökäsi tootmismahtude kasvatamiseks. Kui puidutööstuse toodang leiab kasutust ka kodumaal, siis elektriseadmed liiguvad praktiliselt täies ulatuses Eestist välja. Peamisteks toodeteks on seejuures trafod, kaablid, elektrikilbid jms. Erinevalt üsna sarnasest harust, elektroonikatööstusest, suudetakse elektriseadmete tootmise alal luua ka töötleva tööstuse keskmisest kõrgemat lisandväärtust. Positiivne on, et haru juhtivad ettevõtted näevad Eestis potentsiaali, hoolimata tööjõu kallinemisest. Selle tõenduseks on ühe suurtootja kogu kontserni teenindava teenustekeskuse toomine Eestisse, mis loob märksa kõrgema­palgalisi töökohti kui liinitöö.

Mullu panustasid tööstuse kasvu ka mõned sellised harud, kellest seda ehk esmapilgul oodata ei oskaks. Pea kogu Eesti iseseisvusaja taandarengus tekstiilitööstuses kasvas tootmismaht mullu 13%. Ilmselt on tegu pigem mõne ettevõtte eduka äritehingu kui laiema trendiga. Tekstiilitööstuse toodang liigub valdavalt Skandinaaviasse ja eelmisel aastal suurenes eksport peamisesse sihtriiki Rootsi üle 40%. Ligi neljandiku võrra kasvas eksport ka Taani. Kahjuks ei ole tekstiilitööstuses suudetud tõsta toodangu väärtust ja lisandväärtus töötaja kohta on 2015. aastaga võrreldes hoopis kahanenud. ’

Teised sektorid, mis 2016. aastal aitasid tööstustoodangut kasvatada, olid ehitusmaterjalide tootmine, kummi- ja plasttoodete tootmine ning haagiste tootmine, kus toodangu kasv jäi 6-7% vahele. 4% kasvuga andis panuse ka mööblitööstus, kus hoog näib siiski raugenud – viimases kvartalis tootmismaht eelneva aastaga võrreldes koguni vähenes.

Tööstustoodangu kasvu pidurdas eelmisel aastal enim mäetööstus, kus tootmismaht langes 16%. Peamiselt põhjustasid seda põlevkivitööstuse raskused, kuid tugevas languses oli ka turbakaevandamine. Aasta teises pooles olukord küll paranes ja IV kvartalis oli mäetööstuse toodang juba 9% 2015. aasta tasemest kõrgem.

Mäetööstusega tihedalt seotud harus, mineraalkütuste tootmises, mis Eestis tähendab praktiliselt vaid põlevkiviõlitööstust, kahanes toodang 18%. Töötleva tööstuse poolel avaldas suurimat negatiivset mõju elektroonikatööstuse tootmismahu 3,5% langus, seda just suure osakaalu tõttu kogu tööstustoodangus.

Mõneti vastuolulisena on ekspordi kasvu panustanud sellel aastal just põlevkiviõli ja elektroonika. Osaliselt selgitab seda kaupade hinnamuutus, osaliselt varasemate varude realiseerimine. Tööstustoodangut pidurdas veel keemiatööstus, samuti languses masinate ja seadmete remont, kus tegutsevad ettevõtted tegelevad peamiselt laevaremondiga.

Prognoositav impordinõudluse suurenemine olulistel sihtturgudel peaks 2017. aastal Eesti tööstustoodangu edasist kasvu soosima.