Valitsuse pensioniplaanidele kõik ei aplodeeri

Investori ning Tulundusühistu Tuleva juhtivliikme Kristi Saare sõnul näib valitsuse kavandatud plaan esmapilgul positiivne, kuid praegusel kujul muudab pensioni väljamaksete süsteemi ainult keerulisemaks. „Väljamaksete puhul on kõige olulisem, et süsteem oleks selge ja läbipaistev ning inimesed mõistaksid, mis nende pensionivarast tulevikus saab,“ kommenteeris Saare, kelle sõnul on inimestel juba praegu raske mõista, kuidas pensioni väljamaksed toimivad, miks nad peavad sõlmima keerulise kindlustuslepingu. „Kõrgete tasudega investeerimisriskiga toodete lisamine seda probleemi ei lahenda,“ möönis ta.

Saare sõnutsi on selge, et enamikul pensionikogujatel on keeruline hinnata, kui suur on reaalne uute väljamakselahendustega kaasnev risk. Nõu ja adekvaatset võrdlusinfot turul pakutavate väljamaksevariantide kohta inimestel kelleltki küsida ei ole, tõdes Saare. Sestap jätkub tema sõnul olukord, kus pensionikoguja läheb väljamaksete lepingut sõlmima, teadmata, kas talle tehtav pakkumine on hea või mitte.

„On raske näha, et pensionikogujad sellest uuest lahendusest võidaksid,“ arvas Saare ja lisas, et seadusemuudatus annab hoopis kindlustusfirmadele võimaluse edaspidi pakkuda uusi lahendusi, mille eest peavad pensionikogujad kõrget tasu maksma. „Süsteem läheb kokkuvõttes tavainimesele veelgi keerulisemaks,“ möönis ta. Saare sõnutsi sooviksid Tuleva liikmed pigem lihtsamat ja arusaadavamat süsteemi, mis tegutseks eelkõige pensionikoguja huvides.

SEB näitab rohelist tuld

„Valitsuse plaan on hea plaan,“ arvas aga SEB Varahalduse äriarendusjuht Peeter Schamardin ja tõi välja, et uued võimalused suurendavad valikuvabadust, mis on omakorda tulevaste pensionäride huvides.

Kuna pensioniikka jõudes elavad inimesed keskmiselt veel paarkümmend aastat, on Schamardini sõnul riski võtmine igati õigustatud. „See on investeerimise mõttes arvestatav periood,“ sõnas ta. „Iseasi on, kui palju tasub konkreetsel inimesel riski võtta. Kas jätta raha samasse fondi, kuhu ta kogus, või liikuda näiteks madalama aktsiaosakaaluga fondi. Pankadel ja kindlustusseltsidel on siin nõustav roll ja meie SEBs oleme selleks valmis,“ lisas Schamardin.

„Ega kliente kavandatavast seadusemuudatusest juurde ei teki,“ möönis ta. Siiski võib Schamardini sõnul tänu uuendatud seadusele turule mõni teenusepakkuja lisanduda, mis omakorda teeks konkurentsi tihedamaks. „Aga see (teenus – toim) peaks vastama kliendi huvidele. Kindlad võitjad ongi kliendid, kui nad hakkavad saama teenust, mida saab nende vajaduste ja ootustega paremini sobitada kui enne,“ arvas ta.

Ka SEB pangal on Schamardini sõnul olnud võimalus seadusemuudatuses kaasa rääkida ja uut teenust kujundada. „Selle aasta jooksul analüüsime, kas ja millisel kujul uusi väljamaksevõimalusi pakkuma hakkame. Kindlasti on üks otsuse mõjutaja klientide huvi uut tüüpi lepingute vastu, kuid jälgime ka teiste turuosaliste tegevust, et hoida SEB jätkuvas konkurentsis,“ avaldas ta tulevikuplaane.