Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Valitsuse pensioniplaanidele kõik ei aplodeeri

    Valitsuse mullu neljapäeval langetatud otsus mitmekesistada pensionituru pakutavaid väljamaksevõimalusi kutsub esile vastakaid reaktsioone.

     On raske näha, et pensionikogujad sellest uuest lahendusest võidaksid.

    Kristi Saare,
    Invstor ja Tuleva pensioniühistu eestvedaja
    Nimelt plaanib valitsus II samba garanteeritud intressimääraga pensionimakse kõrvale lisada ka võimaluse inimestel endil kanda investeerimisriski. Investeerimisriskiga pensionilepingu puhul saab inimene pensioni samuti elu lõpuni, kuid tema kogutud raha investeeritakse pidevalt pensionifondides edasi, mistõttu hakkab pensioni suurus sõltuma sellest, kuidas investeeringutel läheb.
    „Eelnõu muudab pensionilepingute valiku mitmekesisemaks. Sõltumata kogutud summa suurusest on edaspidi kõigil inimestel võimalus valida garanteeritud suuruses sissetuleku ja investeerimistulemustest sõltuva sissetuleku vahel,“ tutvustas eelnõud rahandusminister Sven Sester.
    Investor näeb ohte
    Investori ning Tulundusühistu Tuleva juhtivliikme Kristi Saare sõnul näib valitsuse kavandatud plaan esmapilgul positiivne, kuid praegusel kujul muudab pensioni väljamaksete süsteemi ainult keerulisemaks. „Väljamaksete puhul on kõige olulisem, et süsteem oleks selge ja läbipaistev ning inimesed mõistaksid, mis nende pensionivarast tulevikus saab,“ kommenteeris Saare, kelle sõnul on inimestel juba praegu raske mõista, kuidas pensioni väljamaksed toimivad, miks nad peavad sõlmima keerulise kindlustuslepingu. „Kõrgete tasudega investeerimisriskiga toodete lisamine seda probleemi ei lahenda,“ möönis ta.
    40,5 miljoni euro eest kindlustusmakseid kogusid kohalikud kindlustusfirmad mulluse aasta esimeses pooles.
    Saare sõnutsi on selge, et enamikul pensionikogujatel on keeruline hinnata, kui suur on reaalne uute väljamakselahendustega kaasnev risk. Nõu ja adekvaatset võrdlusinfot turul pakutavate väljamaksevariantide kohta inimestel kelleltki küsida ei ole, tõdes Saare. Sestap jätkub tema sõnul olukord, kus pensionikoguja läheb väljamaksete lepingut sõlmima, teadmata, kas talle tehtav pakkumine on hea või mitte.
    „On raske näha, et pensionikogujad sellest uuest lahendusest võidaksid,“ arvas Saare ja lisas, et seadusemuudatus annab hoopis kindlustusfirmadele võimaluse edaspidi pakkuda uusi lahendusi, mille eest peavad pensionikogujad kõrget tasu maksma. „Süsteem läheb kokkuvõttes tavainimesele veelgi keerulisemaks,“ möönis ta. Saare sõnutsi sooviksid Tuleva liikmed pigem lihtsamat ja arusaadavamat süsteemi, mis tegutseks eelkõige pensionikoguja huvides.
    SEB näitab rohelist tuld
    „Valitsuse plaan on hea plaan,“ arvas aga SEB Varahalduse äriarendusjuht Peeter Schamardin ja tõi välja, et uued võimalused suurendavad valikuvabadust, mis on omakorda tulevaste pensionäride huvides.

    Finantsinspektsiooni mullusel suvel avaldatud finantsteenuste turu ülevaate järgi laekus 2016. aasta esimeses pooles 89% kindlustusmaksetest kolmele turul tegutsejale: Swedbank Life Insurance SE-le 39%, SEB Elu-ja pensionikindlustusele 26% ning Compensa Life Vienna Insurance Group SE-le 24%.

    Kuna pensioniikka jõudes elavad inimesed keskmiselt veel paarkümmend aastat, on Schamardini sõnul riski võtmine igati õigustatud. „See on investeerimise mõttes arvestatav periood,“ sõnas ta. „Iseasi on, kui palju tasub konkreetsel inimesel riski võtta. Kas jätta raha samasse fondi, kuhu ta kogus, või liikuda näiteks madalama aktsiaosakaaluga fondi. Pankadel ja kindlustusseltsidel on siin nõustav roll ja meie SEBs oleme selleks valmis,“ lisas Schamardin.
    „Ega kliente kavandatavast seadusemuudatusest juurde ei teki,“ möönis ta. Siiski võib Schamardini sõnul tänu uuendatud seadusele turule mõni teenusepakkuja lisanduda, mis omakorda teeks konkurentsi tihedamaks. „Aga see (teenus – toim) peaks vastama kliendi huvidele. Kindlad võitjad ongi kliendid, kui nad hakkavad saama teenust, mida saab nende vajaduste ja ootustega paremini sobitada kui enne,“ arvas ta.
    Ka SEB pangal on Schamardini sõnul olnud võimalus seadusemuudatuses kaasa rääkida ja uut teenust kujundada. „Selle aasta jooksul analüüsime, kas ja millisel kujul uusi väljamaksevõimalusi pakkuma hakkame. Kindlasti on üks otsuse mõjutaja klientide huvi uut tüüpi lepingute vastu, kuid jälgime ka teiste turuosaliste tegevust, et hoida SEB jätkuvas konkurentsis,“ avaldas ta tulevikuplaane.
    Swedbank: garanteeritud intress ei kao
    Swedbank Life Insurace SE juhatuse liige Mihkel Mandre peab II samba uute lahenduste lisandumist samuti vajalikuks sammuks ja neist olulisimaks just investeerimisriskiga eluaegse pensionilepingu nii-öelda turule toomist.
    See lepinguvorm sobiks Mandre sõnutsi just inimesele, kes on valmis taluma väljamaksetes lühiajalisi kõikumisi, et kokkuvõttes pikema aja pealt rohkem teenida. „Võib siiski eeldada, et arvestatav osa inimesi eelistab ka tulevikus endiselt nn garanteeritud intressiga pensionilepinguid, sõltumata tänasest madalatest intressitasemetest,“ prognoosis ta.
    Mandre toonitas, et sõltumata sellest, millist nii-öelda toodet inimene eelistab, on väga oluline, et II samba väljamaksed oleksid tagatud elu lõpuni. „Väga tihti alahindavad inimesed oodatavat eluiga, mis nii meil kui ka mujal riikides on pidevalt kasvanud,“ selgitas ta ja viitas, et viimase 15-20 aasta jooksul on nii naiste kui ka meeste keskmine eluiga kasvanud nelja aasta võrra ning vähemalt praeguse prognoosi järgi tõuseb ka tulevikus. „Igal aastal kasvavad pensionilepingute arv, maht ning seega ka olulisus,“ lisas Mandre.
    Selle üle, milliste pakkumistega Swedbank seadusemuudatuste vastuvõtmisel lagedale tuleb, Mandre veel ei spekuleerinud. „Analüüsime olukorda ja teeme otsuse tootepakkumise kohta pärast uue seaduse vastuvõtmist, arvestades ka arenguid teiste Balti riikide regulatsioonides,“ sõnas ta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Lähed paremale, kaotad elu – lähed vasakule, saad surma
Keskpankurite ja poliitiliste otsustajate suusad kipuvad juba enne esimest lund risti minema ning kukkumine ja vigastuste ravi maksab miljardeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Keskpankurite ja poliitiliste otsustajate suusad kipuvad juba enne esimest lund risti minema ning kukkumine ja vigastuste ravi maksab miljardeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kristjan Vanaselja: valitsus – ära maali roosilist pilti, vaid kärbi!
Valitsuse eelarveprojekti aluseks olevad prognoosid on ebarealistlikud, kirjutab ettevõtja, erakonna Parempoolsed aseesimees Kristjan Vanaselja.
Valitsuse eelarveprojekti aluseks olevad prognoosid on ebarealistlikud, kirjutab ettevõtja, erakonna Parempoolsed aseesimees Kristjan Vanaselja.
Noored börsihundid viisid oma raha turule
Äripäeva praktikandid rääkisid oma kogemustest, kuidas iduinvesteeringuga põleda, kuidas nende üllatuseks on Eesti tipp-majanduseksperdid ühe telefonikõne kaugusel ja kuidas nad kavatsevad tulevikus miljonärideks saada.
Äripäeva praktikandid rääkisid oma kogemustest, kuidas iduinvesteeringuga põleda, kuidas nende üllatuseks on Eesti tipp-majanduseksperdid ühe telefonikõne kaugusel ja kuidas nad kavatsevad tulevikus miljonärideks saada.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Suur galerii: Äriplaan 2023 tõi kokku rekordarvu ettevõtlikke inimesi
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Riviani aktsia tõusis tugevate müüginumbrite avaldamise toel järsult

Olulisemad lood

Rahvaloendus: välispäritolu elanike arv kasvas kõikides maakondades
Rahvaloenduse andmeil on kasvanud end eestlaseks pidava välispäritolu rahvastiku osakaal. Sisserändajad on koondunud lisaks Harjumaale ja Ida-Virumaale ka suurematesse linnadesse.
Rahvaloenduse andmeil on kasvanud end eestlaseks pidava välispäritolu rahvastiku osakaal. Sisserändajad on koondunud lisaks Harjumaale ja Ida-Virumaale ka suurematesse linnadesse.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.