Valitsuse pensioniplaanidele kõik ei aplodeeri

Tuleva aasta 1. jaanuarist plaanib valitsus anda pensionisammastest raha kättesaamiseks inimestele rohkem vabadust.  Foto: Raul Mee
Urmo Andressoo • 17. aprill 2017
Jaga lugu:

Valitsuse mullu neljapäeval langetatud otsus mitmekesistada pensionituru pakutavaid väljamaksevõimalusi kutsub esile vastakaid reaktsioone.

Kristi Saare,, Invstor ja Tuleva pensioniühistu eestvedaja

 On raske näha, et pensionikogujad sellest uuest lahendusest võidaksid.

Nimelt plaanib valitsus II samba garanteeritud intressimääraga pensionimakse kõrvale lisada ka võimaluse inimestel endil kanda investeerimisriski. Investeerimisriskiga pensionilepingu puhul saab inimene pensioni samuti elu lõpuni, kuid tema kogutud raha investeeritakse pidevalt pensionifondides edasi, mistõttu hakkab pensioni suurus sõltuma sellest, kuidas investeeringutel läheb.

„Eelnõu muudab pensionilepingute valiku mitmekesisemaks. Sõltumata kogutud summa suurusest on edaspidi kõigil inimestel võimalus valida garanteeritud suuruses sissetuleku ja investeerimistulemustest sõltuva sissetuleku vahel,“ tutvustas eelnõud rahandusminister Sven Sester.

Investor näeb ohte

Investori ning Tulundusühistu Tuleva juhtivliikme Kristi Saare sõnul näib valitsuse kavandatud plaan esmapilgul positiivne, kuid praegusel kujul muudab pensioni väljamaksete süsteemi ainult keerulisemaks. „Väljamaksete puhul on kõige olulisem, et süsteem oleks selge ja läbipaistev ning inimesed mõistaksid, mis nende pensionivarast tulevikus saab,“ kommenteeris Saare, kelle sõnul on inimestel juba praegu raske mõista, kuidas pensioni väljamaksed toimivad, miks nad peavad sõlmima keerulise kindlustuslepingu. „Kõrgete tasudega investeerimisriskiga toodete lisamine seda probleemi ei lahenda,“ möönis ta.

40,5 miljoni euro eest kindlustusmakseid kogusid kohalikud kindlustusfirmad mulluse aasta esimeses pooles.

Saare sõnutsi on selge, et enamikul pensionikogujatel on keeruline hinnata, kui suur on reaalne uute väljamakselahendustega kaasnev risk. Nõu ja adekvaatset võrdlusinfot turul pakutavate väljamaksevariantide kohta inimestel kelleltki küsida ei ole, tõdes Saare. Sestap jätkub tema sõnul olukord, kus pensionikoguja läheb väljamaksete lepingut sõlmima, teadmata, kas talle tehtav pakkumine on hea või mitte.

„On raske näha, et pensionikogujad sellest uuest lahendusest võidaksid,“ arvas Saare ja lisas, et seadusemuudatus annab hoopis kindlustusfirmadele võimaluse edaspidi pakkuda uusi lahendusi, mille eest peavad pensionikogujad kõrget tasu maksma. „Süsteem läheb kokkuvõttes tavainimesele veelgi keerulisemaks,“ möönis ta. Saare sõnutsi sooviksid Tuleva liikmed pigem lihtsamat ja arusaadavamat süsteemi, mis tegutseks eelkõige pensionikoguja huvides.

SEB näitab rohelist tuld

„Valitsuse plaan on hea plaan,“ arvas aga SEB Varahalduse äriarendusjuht Peeter Schamardin ja tõi välja, et uued võimalused suurendavad valikuvabadust, mis on omakorda tulevaste pensionäride huvides.

Finantsinspektsiooni mullusel suvel avaldatud finantsteenuste turu ülevaate järgi laekus 2016. aasta esimeses pooles 89% kindlustusmaksetest kolmele turul tegutsejale: Swedbank Life Insurance SE-le 39%, SEB Elu-ja pensionikindlustusele 26% ning Compensa Life Vienna Insurance Group SE-le 24%.

Kuna pensioniikka jõudes elavad inimesed keskmiselt veel paarkümmend aastat, on Schamardini sõnul riski võtmine igati õigustatud. „See on investeerimise mõttes arvestatav periood,“ sõnas ta. „Iseasi on, kui palju tasub konkreetsel inimesel riski võtta. Kas jätta raha samasse fondi, kuhu ta kogus, või liikuda näiteks madalama aktsiaosakaaluga fondi. Pankadel ja kindlustusseltsidel on siin nõustav roll ja meie SEBs oleme selleks valmis,“ lisas Schamardin.

„Ega kliente kavandatavast seadusemuudatusest juurde ei teki,“ möönis ta. Siiski võib Schamardini sõnul tänu uuendatud seadusele turule mõni teenusepakkuja lisanduda, mis omakorda teeks konkurentsi tihedamaks. „Aga see (teenus – toim) peaks vastama kliendi huvidele. Kindlad võitjad ongi kliendid, kui nad hakkavad saama teenust, mida saab nende vajaduste ja ootustega paremini sobitada kui enne,“ arvas ta.

Ka SEB pangal on Schamardini sõnul olnud võimalus seadusemuudatuses kaasa rääkida ja uut teenust kujundada. „Selle aasta jooksul analüüsime, kas ja millisel kujul uusi väljamaksevõimalusi pakkuma hakkame. Kindlasti on üks otsuse mõjutaja klientide huvi uut tüüpi lepingute vastu, kuid jälgime ka teiste turuosaliste tegevust, et hoida SEB jätkuvas konkurentsis,“ avaldas ta tulevikuplaane.

Swedbank: garanteeritud intress ei kao

Swedbank Life Insurace SE juhatuse liige Mihkel Mandre peab II samba uute lahenduste lisandumist samuti vajalikuks sammuks ja neist olulisimaks just investeerimisriskiga eluaegse pensionilepingu nii-öelda turule toomist.

See lepinguvorm sobiks Mandre sõnutsi just inimesele, kes on valmis taluma väljamaksetes lühiajalisi kõikumisi, et kokkuvõttes pikema aja pealt rohkem teenida. „Võib siiski eeldada, et arvestatav osa inimesi eelistab ka tulevikus endiselt nn garanteeritud intressiga pensionilepinguid, sõltumata tänasest madalatest intressitasemetest,“ prognoosis ta.

Mandre toonitas, et sõltumata sellest, millist nii-öelda toodet inimene eelistab, on väga oluline, et II samba väljamaksed oleksid tagatud elu lõpuni. „Väga tihti alahindavad inimesed oodatavat eluiga, mis nii meil kui ka mujal riikides on pidevalt kasvanud,“ selgitas ta ja viitas, et viimase 15-20 aasta jooksul on nii naiste kui ka meeste keskmine eluiga kasvanud nelja aasta võrra ning vähemalt praeguse prognoosi järgi tõuseb ka tulevikus. „Igal aastal kasvavad pensionilepingute arv, maht ning seega ka olulisus,“ lisas Mandre.

Selle üle, milliste pakkumistega Swedbank seadusemuudatuste vastuvõtmisel lagedale tuleb, Mandre veel ei spekuleerinud. „Analüüsime olukorda ja teeme otsuse tootepakkumise kohta pärast uue seaduse vastuvõtmist, arvestades ka arenguid teiste Balti riikide regulatsioonides,“ sõnas ta.

Jaga lugu:
Hetkel kuum