• OMX Baltic−0,27%303,1
  • OMX Riga−0,17%869,43
  • OMX Tallinn0,35%1 994,9
  • OMX Vilnius0,3%1 195,7
  • S&P 5000,58%5 663,94
  • DOW 300,62%41 368,45
  • Nasdaq 1,07%17 928,14
  • FTSE 100−0,32%8 531,61
  • Nikkei 2251,38%37 437,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%92,75
  • OMX Baltic−0,27%303,1
  • OMX Riga−0,17%869,43
  • OMX Tallinn0,35%1 994,9
  • OMX Vilnius0,3%1 195,7
  • S&P 5000,58%5 663,94
  • DOW 300,62%41 368,45
  • Nasdaq 1,07%17 928,14
  • FTSE 100−0,32%8 531,61
  • Nikkei 2251,38%37 437,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%92,75
  • 16.11.18, 06:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ideaalne aeg kulla soetamiseks

Füüsiline kuld ja „paberkuld“ on radikaalselt erisugused finantsvara liigid, mida ei saa ühte patta panna, kirjutab ASi Tavid uute turgude peaanalüütik Adrian Bachmann vastulauses Kristofer Vähi artiklile „Kuld – müütiline investeering“ (ÄP 15.11.2018).
Adrian Bachmann, ASi Tavid uute turgude peaanalüütik.
  • Adrian Bachmann, ASi Tavid uute turgude peaanalüütik.
Kulla ETF (exchange traded funds) ehk „paberkuld“ on pelgalt juriidiline finantsinstrument, mis tagab omanikule avatuse kulla hinna positsioonile, kusjuures vaikivaks eelduseks on turgu defineerivate institutsioonide (arvelduskodade, krediidireitingu agenruuride, pankade jms) jätkuv toimimine. ETFe võibki seetõttu käsitleda nagu aktsiaid, võlakirju või mis tahes formaalseid finantsinstrumente. Kuid füüsilise kulla eripära – sõltumatus kolmandatest osapooltest – ei võimalda seda käsitleda tavapärase finantsvarana.
„Kuld ei maksa dividendi või intressi“, kuid samuti ei tee seda ka teised finantsvarad olukorras, kus on realiseerunud mittesüsteemsed riskid – olgu selleks rahareform, hüperinflatsioon, finantssanktsioonid, globaalse finantsarhitektuuri ümberformeerumine lokaalseteks blokkideks, sõjaolukord või ka süsteemsed riskid, nagu finantsvara emiteerinud era- või avalik-õigusliku isiku pankrot. Ent kui formaalset väärtust omavad finantsvarad kaotavad kriisiolukorras lisaks passiivtulu teenimise võimele ka oma alusväärtuse, siis füüsiline kuld seda ei tee.
Kuld on väärtust kasvatanud
Kuld on oma väärtust pikas plaanis mitte üksnes säilitanud, vaid viimase poole sajandi jooksul selgesti kasvatanud – väärismetalli hind on kasvanud rõhtsamalt, kui maailma suurte valuutade ostujõud on langenud.
Kulla nominaalhind on poole sajandi jooksul pärast rahaturgude lahtihaakimist kullastandardist kasvanud 34 korda, samas kui USA Dow Jonesi aktsiaindeksi kasv on olnud vastaval perioodil 25kordne ning USA dollari reaalne ostujõud on analoogsel perioodil vähenenud seitse korda. Leidub aktsiaid, mille väärtus on kasvanud mitu korda enam nii aktsiaturu keskmisest hinnast kui ka kulla hinnast, ent samamoodi leidub aktsiaid, mille väärtus on muutunud nulliks. Erinevalt ühestki väärtpaberist, puudub nimetatud risk füüsilise kulla puhul.
Asjaolu, et Hiina ja Venemaa pangad on juba aastaid ametis rekordilise kiirusega füüsilise kulla kokkuostmisega, suunab keskmises ja pikas perspektiivis paratamatult kulla hinna jõulise tõusu suunas.
Seni, kuni füüsilise kulla kui reaalvara hind on kunstlikult madalal maailmaturul virtuaalvara ehk paberkullaga tehtud tehingute tõttu, on ideaalne aeg füüsilise kulla soetamiseks. See aeg on praegu.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele