Läbimurdeks pole vaja teadmisi ega raha

Sinise majanduse olemus koosneb kolmest komponendist. Esimene: te kasutate seda, mis teil on. Näiteks Eestis on meri ja sinine taevas. Kui on meri, siis on seal ka vetikad (vastasel juhul oleks tegemist surnud merega). Taevas on pilved. Kui need liiguvad, siis tähendab see, et on tuul. Neist kahest asjast piisab, et toota energiat. Kuid seda ei tohiks kontsentreerida ühte kohta, vaid vastupidi, detsentraliseerida. Te võite igasse väikesesse külla rajada vetikafarmi. Gaasist, mida seal toodetakse, piisab kogu maa varustamiseks.

Sinise majanduse teine komponent: te kasutate seda, mis teil on, selleks, et oleksid rahuldatud kõigi inimeste põhivajadused. Juurite välja vaesuse, saavutate selle, et toit oleks kvaliteetne, lõpetate vee reostamise, kindlustate inimesed elamispinna ja hea töökohaga.

Te toodate lisaväärtust, kuid ei ürita olla turul kõige odavam. Kui teil on väike majandus, ei saa te kunagi konkurentsivõimeliseks, kui teete panuse madalale hinnale ja suurele mahule. See on maailmas üksikute riikide privileeg, nagu Hiina, USA, India, Brasiilia jm. Kõik ülejäänud, kaasa arvatud Eesti, selles mängus ei osale.

Selleks, et luua väärtust, peame ütlema lahti kahest tänapäeva kinnisideest: need on “põhitegevusala” ja “põhipädevused”. Elu on üksainus suur ökosüsteem. See, mis on ühe jaoks toit, on teise jaoks jäätmed. Ja vastupidi. Sellepärast peab meil olema mitte üks, vaid mitu rahavoogu. Äri seisukohast tähendab see suuremat väärtust, suurt tulu ja rohkem töökohti.

Kasum on lahutamatult seotud riskiga. Varem me arvasime ikka, et mida suurem on risk, seda suurem kasum. Ja see oli kõigist võimalikest halvim seisukoht. See muutis jätkusuutlikesse innovatsioonidesse investeerimise kasiinoks või pokkeriks.

Ma tegutsen selle nimel, et seda ärimudelit muuta. Kõige innovaatilisemad ja jätkusuutlikumad projektid ei tohiks sisaldada üldse mingit riski.

Niisugused projektid on elujõulised vaid tänu sellele, et neis on mitu rahavoogu. Mitu tuluallikat. Tõsi, praegu kehtiva loogikaga on see selges vastuolus.

Ma arvan, et valgusdioodid – need on tuleviku internet. Nende kaudu hakkab toimuma andmevahetus. 600 valdusdioodi võimaldavad tekitada kuni kümnendikmillimeetrise täpsusega geolokatsiooni. Robotid vananevad, meie aga suudame luua geolokatsiooni õhu kaudu. Selle elluviimine eeldab tohutuid investeeringuid. Kuid ma saan sedasama tehnoloogiat rakendada ka teistes valdkondades, näiteks täppispõllumajanduses.

Ma võin sedasama tehnoloogiat kasutada mitme kilomeetri sügavusel kaevandustes. Praegu sõltub kaevurite elu sellest, kas kaevanduses midagi juhtub. Kui midagi peaks juhtuma, siis me ei tea, kus kaevurid asuvad. Ma leian, et on väga tähtis luua sellised platvormid, mis ühendavad mitut tehnoloogiat. Meie näite puhul on see IT + valgus. Luuakse platvorm, mis annab mitu rahavoogu. Ja mis kõige olulisem: see vastab inimeste vajadustele.

Tšiilis on olnud mitu juhtumit, kui kaevurid on jäänud päevadeks või nädalateks maa alla lõksu. Kui ma lähen selle tehnoloogiaga sinna, võetakse selle niisugune rakendamine vaimustusega vastu.

Täpselt nii. Ma lähen selle platvormiga neisse piirkondadesse, kus olemasolevad tehnoloogiad jäävad hätta. Kuid mul on mitu võimalikku valikut, mis vastavad ühiskonna vajadustele. Sellepärast on minu risk null. See tehnoloogia töötab. Ja just sellepärast pakub see investoritele huvi.

Esiteks tuleb kindlalt otsustada, et sa teed selle ära. Teiseks ei tohi pöörata mingit tähelepanu seadustele. Seadus ütleb alati, et sul ei ole õigust seda teha. Sellepärast tuleb ettevõte korraldada selliselt, et kehtivad seadused seda ei piiraks.

Ei-ei! Läänemeri on nii haletsusväärses ökoloogilises olukorras, et iga tegevus, mis on suunatud tema elustamisele, peab olema lubatud. Paraku tõlgendavad seadused sinu tegevust nii, nagu sa tegeleksid kala ülepüügiga. Kuid see ei ole ju nii.

1970.–1980. aastatel mõeldi välja tax-free-piirkonnad – maksuvabad territooriumid. Aga andke mulle nüüd piirkond, kus puudub igasugune reguleerimine! Täpselt nii, nagu tehakse maksudega. Andke mulle mõnel territooriumil võimalus viia ellu merelisi teadusprojekte. Ja palun ärge nõudke minult nende majandusliku tulukuse väljaselgitamist või tagajärgede hindamist. Me ju püüame elustada merd, mis on väga halvas seisukorras! See võimaldab mul läheneda asjale loominguliselt, innovaatiliselt ja leida lahendusi. Minu eesmärk on üleüldine hüvang.

Sarnaselt teeme me näiteks pioneerliikidega (inglise k pioneer species – taimeliigid, mis asustatakse esimestena taimkatteta jäänud aladele – toim) Meres on pioneerliik– vetikad. Paraku ei meeldi kellelegi, kui neid on meres liiga arvukalt. Samamoodi ei rõõmusta kedagi, et 60% kalaliikidest on Läänemeres välja surnud. Aga asustame mere siis selle liigiga, keda meil on vaja: just sellele piirkonnale omase ja rohkem gaasi tootvaga. Gaas tekib mere taastumise tulemusel. Meie eesmärk ei ole mitte gaas, meie eesmärk on taaselustamine. Kas me suudame teha nii, et te elustate oma ökosüsteemi ja toodate samal ajal gaasi, vähendades oma sõltuvust Venemaast?

Esimene samm on see, et selle äri kaasomanikud peavad andma endale selgelt aru, et loovad platvormi, mis peab taaselustama mere. Te ei kaitse merd reostumise eest ega ürita heastada seda kahju, mida olete talle teinud. Te peate täpselt teadma, et taastate süsteemi.

Kuid varem ei ole keegi midagi sellist teinud. Enamgi veel, kõik varasemad katsed Läänemerd päästa on ebaõnnestunud. Andke mulle siis vabadus olla innovaatiline! See projekt nõuab rahastamist. Seda võib teha subsiidiumide abil, kuid riigil ei ole raha. Järelikult peab pöörduma ärimeeste ja nende innovatsioonivõimaluste poole.

Tuleb kombineerida selline oskusteave, mis võimaldab meil luua piiratud alal sellise bioloogilise mitmekesisuse, mida me vajame. Me peame teadma, kuidas tekitada käärimisprotsesse, anaeroobset digereerimist (protsessid, mille käigus mikroorganismid hapniku puudumisel lagundavad biolagunevaid materjale; rakendatakse jäätmetest biogaasi tootmisel – toim) soolaaluselistes organismides (need erinevad ülejäänutest). Meil peab olema tehnoloogia päevas tuhandete vetikate kogumiseks, mis erineb nende käsitsi korjamisest. Peab olema teadmiste baas, kuidas viia gaas süsteemi. Selleks tuleb ühendada neli-viis tehnoloogiat.

Keegi ei ole seda kunagi varem teinud. Ärge siis tehke mulle takistusi oma vananenud eeskirjadega, mis on mere taaselustamise ülesandega vastuolus.

Nii, mitu tundi meil intervjuu jaoks on veel jäänud? Aga kui tõsiselt, siis arvan, et me alahindame täna erinevate tehnoloogiate ühendamise potentsiaali. 1980. aastatel sai enneolematu liikumapaneva jõu infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liitumine. Leian, et tulevikus näeme valguse ja põllumajanduse ulatuslikku mestimist.

See kummutab praeguse geneetikas ja keemias valitseva loogika. See, mida me teeme täna, kaotab igasuguse mõtte. Kahjuks on nende valdkondade tänased tegijad nii tugevasti huvitatud sellest, et midagi ei muutuks, et ülikoolides tehakse praegu väga vähe uuringuid.

Kuid me ju näeme, mis ettevõtluses toimub. Nende jaoks, kes teevad selles valdkonnas tõelisi läbimurdeid, on ükskõik, mida teadlased räägivad. Valgusest ja põllumajandusest saab ühiskonna vastus glüfosaatidele (põllumajanduses laialdaselt kasutatavad keemilised herbitsiidid – toim) ja geneetiliselt muundatud toiduainetele. Ja see juba toimub. Me lihtsalt ei pane seda läbimurret tähele, sest oleme intensiivselt hõivatud vaidlemisega GMO ja glüfosaatide teemal. Me kükitame teemas sees, kuid läbimurde tegemiseks tuleb minna teema piiridest välja.

Ma pooldan sellist reeglit: kui sa tahab teha läbimurret, siis ei pea sul olema mingit raha ja antud valdkonnas mitte mingeid teadmisi.

Täpselt nii! Sul on selge ettekujutus, kuidas seda ellu viia.

Sa viid projekti läbi mitte oma rahaga ja mitte investorite rahaga või riskikapitaliga. Sa teed seda rahaga, mis on süsteemis juba olemas, kuid mida juhitakse kehvasti. Igal maal (arvan, et Eesti kaasa arvatud) on bensiini hind tervel territooriumil ühesugune. See tähendab, et riik subsideerib seda majandusharu. Vastasel juhul ei oleks hind saartel samasugune kui Tallinna kesklinnas. Mida mina teeksin. Ma võtaksin subsiidiumide suuruse ja arvutaksin nende kogusumma lähimaks 5–10 aastaks. Saadud summa ongi minu kapital. Mul ei ole raha vaja. Ma pean leidma mooduse teha nii, et riik loobuks subsiidiumide maksmisest. Oleme selle süsteemi juurutanud juba mitmes maailma riigis.

Toon teise näite. Kui palju teie riik kulutab Microsofti litsentside peale?

Muidugi, sest Microsoft ei avalikustagi neid kusagil. Kuid ma oletan, et Eesti riik maksab Microsoftile litsentsitasu 50 kuni 100 miljonit eurot aastas. Teate, mida see tähendab? Seda, et mul on eelarves 50 miljonit eurot. Ma võin muuta teie internetti nii palju, et teil ei ole Microsofti enam vaja. Kui me muudame seda, kuidas toimub suurandmete (big data) töötlemine, säästame Eesti riigile aastas 50 miljonit eurot. 10 aastaga oleme säästnud 500 miljonit eurot. Selle rahaga saab juba midagi head teha, on ju nii?

Riigile, aga ka IT alal töötavatele inimestele. Neile tuleb öelda: “Siin on teile väljakutse. Reorganiseerime meie interneti selliselt, et langeks ära vajadus maksta Microsoftile litsentsitasu. Ma tean, milliseid tehnoloogiaid me vajame ja kuidas seda teha. Reorganiseerime suurandmed!”

Loomulikult leidub inimesi, kes ütlevad: “See ei ole võimalik. iCloud on standard, internet levib ainult kiudoptiliste kaablite kaudu.” Kuid on ka kolm-neli-viis inimest, kes ütlevad: “Milline suurepärane idee! Teeme ära!”

Seda ei tule kunagi karta. Sellepärast, et sa juurutad kõik nii kiiresti, et keegi ei jõua sinust ette. Edu– see on kiirus. Ettevõtja tugevus on kiiruses, juurutamises ja mastaabis. Asutasin omal ajal väikese farmi, mis kasvatas kohvist seeni. Praegu on meil neid farme 5000. Olen veendunud, et 10 aasta pärast on neid üle 10 000. Me kasvame suuremaks kui Subway, McDonald's ja Starbucks. Vaat see on kiirus.

Võimalused on loomulikult olemas, kuid te peate aru saama, et lähima 10–20 aasta jooksul teeb internet läbi kardinaalse muundumise. Te ei peaks olema Nokiaga samas paadi. Kunagi oli see firma maailmas number üks, kuid müüdi juba aasta-kahe pärast maha. Siit küsimus: kas teist saab järjekordne Nokia, või saate te millekski palju suuremaks?

Te peate alati osalema riskantsetes ja läbimurdelistes projektides, mis pööravad kõik senise pea peale. Ja ärge käsitage oma olemasolevat infrastruktuuri kunagi kui midagi endastmõistetavat. Arvan, et andmetöötluse järgmiseks suureks läbimurdeks on satelliitide kadumine. See on vananenud tehnoloogia.

Valgusdioodide. Kui ma tulen Eestisse, huvitab mind hoopis rohkem, kuidas teie avalik ruum on valgustatud, mitte see, millised kiudoptilised kaablid teil on. Sest valgusest saab tuleviku interneti alus. Vaat see on innovatsioon.

Muidugi! Kui mul on punast või kollast värvi valgusdioodid, kasvad andmeedastus 24 korda.

Ma võin kutsuda kokku 70 arvutimänge mängivat inimest ja teha neist maailmameistrid, sest ma annan neile tavalisest 20 korda kiirema interneti. Ja ma küsin: kas te olete valmis korraldama just sellel parkimisplatsil iga-aastaseid arvutimängude maailmameistrivõistlusi? Interneti allikaks saab tänavavalgustus, iga arvuti kiirus aga on 10 giga sekundis.

Jah! Teil lihtsalt ei ole selliseid lampe. Teil on vaja niisuguseid, mis võnguvad miljard korda sekundis. Teie omad teevad seda kõige rohkem 10 miljonit korda. Ja puudub tarkvara. Vaja on programme, mis töötaksid 10 korda kiirema tehnoloogiaga. Praegu on olemas tehnoloogiad, mis võimaldavad valgusdioodide abil laadida sekundis alla 23 neljavärvilist videot, kuid puuduvad arvutid, mis suudaksid neid vastu võtta. Sellepärast teeme me arvutid ümber.

Nii ei saa! Endasse peab uskuma. Mis ka ei juhtuks, ma saavutan edu. Emotsionaalne intellekt on väga oluline. Mis ka ei toimuks – ma teen selle igal juhul ära. Ja muudan maailma.