Ehitajad: oli 22 aasta halvim aasta, pisifirmad rikuvad turgu

Ehitusuudised.ee avaldas sektori esindajate kommentaare lõppeva aasta kohta. Leonhard Weiss RTE juhatuse liige Indrek Kaliste ütles, et aasta oli raske, kuna esimese poolaasta võidetud tööde portfell oli “õhuke” ning tööd ise selles madalate hindadega. "Suutsime anda tööd küll kõigile oma inimestele, kuid seisid paljud suured raudtee-ehituses kasutatavad spetsiifilised masinad, mis maksavad miljoneid," rääkis ta.

Teisel poolaastal läks ettevõttel siiski oluliselt paremini, märkis Kaliste. "Tööd on isegi rohkem, kui teha jõuame, ja ka hinnad paremad. Järgmine aasta tõotab tulla meile väga töine nii Eestis kui naaberriikides. Seoses sellega saab kindlasti meile üheks suureks väljakutseks uute töötajate-spetsialistide leidmine oma meeskonda, et kõik plaanitu teostada," ütles ta.

OÜ Maru Betoonitööd juhatuse liige Taavi Varb rääkis, et betoonitööde sektoris on tekkinud palju väikeseid ettevõtteid, milles on vaid platsil mehi kamandav ettevõtte juht koos oma paari töölisega.

Tema sõnul sisuliselt mingeid eeltingimusi nullist alustavale ehitusettevõtjale ei ole, töid saab lihtsalt, kui vaid odavat hinda pakkuda. Et aga sellistel ettevõtetel ei ole insenere, kvaliteedispetsialiste, personalijuhte ega teisi tugiteenuseid, suudetakse pakkuda tellijatele ja peatöövõtjatele kõige odavamat hinda. "Paraku on tekkinud topeltstandardid nõudmiste osas – ühemehefirmadelt tellitakse töö, olles valmis taluma ka teatud hilinemist ning töökorralduse ebameeldivust, suurematelt firmadelt aga nõutakse detailset täpsust ning kohati absurdini minevaid kvaliteedinõudeid, lisaks tohutus koguses dokumentatsiooni ja tõestust," nentis ta.

Seetõttu ei saa tema sõnul rääkida töövõtja jaoks ajaloo parimast aastast. "Pigem tuleb pingutada, et kuidagi ellu jääda, olukorras, kus töövõtjad ei konkureeri võrdsetel alustel.“

OÜ Mapri Ehitus juhatuse liige Tarmo Roos ütles Ehitusuudistele, et lõppeval aastal tuleb neil rekordiline käive, kuid sisendhindade tõusu tõttu on peatöövõtus marginaalid veelgi vähenenud. "Ajaliselt pikkadel objektidel on keeruline hindade tõusul jääda planeeritud eelarvetesse ning teenida kasumit. Kiire hinnatõus ehituses ei ole kindlasti hea peatöövõtjale, kuna kliendiga sõlmitakse üldjuhul fikseeritud lõpphinnaga leping ning töövõtjal on sellest tulenevalt kanda kõik riskid," rääkis ta.

Sel aastal Soome turult tõuke saanud OÜ Voller Sisustus juhatuse liige Toomas Telgma rääkis, et aasta 2019 on nende jaoks Soomes lepingutega juba umbes 95% ulatuses kaetud. Ettevõte paigaldab Helsingis kergvaheseinu ja ripplagesid ning teostab siseruumide akustilisi lahendusi nii Eestis kui Soomes.

Tema sõnul on Eestis jõutud tehnoloogiliselt väga lähedale põhjamaisele tasemele, aga efektiivsuses jäädakse kõvasti maha.

"Näiteks alustatakse tellija/peatöövõtjate poolt võimalike alltöövõtjate valikut liiga hilja. Lepingu ja reaalselt tööde alustamise vahemikud on tihtilugu väga väikesed, nii et materjalide hangeteks ja töötajate planeerimiseks jääv lühike aeg ei mõju hästi ettevõtte normaalsele tegevusele. Siinsele tellijale põhjamaise hangete pikaaegsete toimimistavade esitlemine jääb üldjoones tähelepanuta," rääkis ta.

OÜ Watercom tegevjuht Reigo Marosov ütles, et 2018. aasta oli ehitussektori jaoks edukas, aga kindlasti ei tulnud töövõidud turuosalistele lihtsalt kätte. "Paraku käivad tellimuste suurenemisega kaasas ka kasvavad sisendhinnad ja tööjõunappus, mis sunnib ettevõtteid oma marginaale allapoole korrigeerima ja hoolikalt kliente valima," rääkis ta.

Watercomile oli aasta tema sõnul edukas, kuid talle tundub, et ehitusturg näitab juba vaikselt jahtumise märke. "Võrreldes aasta esimese poolega oleme täheldanud nõudluse langemist," täpsustas ta.

Rohkem ehitusuudiseid leiad Äripäeva teemaveebist ehitusuudised.ee.