Uus eesistuja tekitab Euroopa Liidus kõhklusi

Näiteid ei pea kaugelt otsima. Viimane koalitsioon on Rumeenias ametis olnud alates 2017. aasta jaanuarist. Selle aja jooksul on valitsuses vahetunud Smartlinki konsultatsioonibüroo andmeil suisa 70 ministrit, nende hulka kuulub kolm peaministrit, kuus majandusministrit, neli kaitseministrit ning kolm inimest, kes vastutavad Euroopa Liiduga seotud asjade eest, kirjutab Guardian.

Mõistagi näeb seda kõike ka Euroopa Komisjon, mis hoiatas Rumeeniat juba lõppenud aasta novembris, et see teeb vähikäiku võrreldes 2007. aastaga, mil riik liidu liikmeks sai. Selle elav tõestus on näiteks augustis pealinnas Bukarestis toimunud meeleavaldused, kus hinnanguliselt 80 000 rumeenlast näitas oma vastuseisu korruptsioonile. Politsei sai korralduse meelavaldus laiali saata ning selleks kasutati veekahurit ja pisargaasi. Mitmed inimesed vajasid haiglaravi. Augusti meeleavalduste eesmärk oli sundida Rumeenia vasakpoolne valitsus tagasi astuma.

Meeleavaldused ei teinud olukorda aga sugugi paremaks. Vastupidi, pihta hakkas teineteise süüdistamine. Rumeenia president, parem-tsentristlik Klaus Iohannis kritiseeris meeleavaldajate vastast füüsilist vägivalda. Rumeenia peaminister Viorica Dancila omakorda süüdistas Iohannist selles, et president ässitab rahvast valitsuse vastu üles.

Rumeenia sisepoliitiline kisma seisnebki selles, et võimupartei sotsiaaldemokraadid (PSD) ei saa president Iohannisega kuidagi läbi. Kui Iohannis nimetas Rumeeniat võimetuks Euroopa Liidu eesistujamaa olema, siis ütles PSD juht Liviu Dragnea, et Iohannist peaks süüdistama riigi reetmises.

Kuigi Dragnea on PSD juht, pole ta peaminister. Mees jäi peaministritoolilt kõrvale seetõttu, et on saanud korruptsioonisüüdistuse. Riigi ametlik peaminister Dancila on Dragnea marionett ning riiki veab sisuliselt ikkagi tema. Seetõttu ei maksa imestada, et Dragneat on korduvalt nimetatud Rumeenia mõjuvõimsaimaks meheks.

Euroopa Liitu ei pea Dragnea õiglaseks. Euroopa Liit tahab võtta Rumeenialt võimalust omada arvamust, mis ei pruugi ühtida Euroopa Liidu omaga. Ta on öelnud, et kümme aastat pärast Euroopa Liidu liikmeks saamist ei mõtle Rumeenia endast enam kui kandidaatriigist ning kandidaadina ei peaks ka teised Rumeeniat kohtlema. Dragnea sõnul on Rumeenia riik, kes mõistab oma õigusi, kes tahab olla kaasatud otsustamisprotsessidesse ja nautida kõiki liidu liikmeks olemise boonuseid, samal ajal jälgides ka Euroopa reegleid, kirjutab POLITICO.

Dragnea arvamus on oluline, sest tal on suur toetajaskond ning ta on tuntud selle poolest, et suudab sõnumi paljude inimesteni viia. Ta kasutab lihtsat kõnepruuki, mille eesmärk on jõuda oma valijate tuumani ehk maapiirkondade elanikeni, ning näitab ennast tõelise rahvamehena – ta teeb üritustel poolehoidjatega pilti ja on väga aktiivne sotsiaalmeedias.

Samuti on rumeenlasi ning Euroopa Liidu hirmutanud Rumeenia kavandatav justiitsreform, mis sunnib riiki paigutama ühte potti Ungari ja Poolaga, mille demokraatlikkus on suure küsimärgi all.

PSD tahab teha kohtureformi, mis peaks võimupartei sõnul tegema lõpu kohtute ja muude juriidikaga seotud asutuste isetegevusele. Dragnea on öelnud, et kohtud ja luureagentuurid tahavad luua “paralleelriiki”, mille ülesanne on PSD võimult maha võtta. Oma poolehoidjatele on ta aga öelnud, et PSD ei ole ainuke niisuguse plaani ohver – varsti võib juhtuda, et paralleelriigi ohvriks satub ka tavaline inimene. “Liviu Dragnea ei anna alla, me oleme teie poolel!” skandeeris Dragnea poolehoidjatele.

Euroopa Liit niisuguse asjaga mõistagi nõus pole. Kui PSD reform läbi läheks, tähendaks see tõsist muutust Rumeenia juriidilises süsteemis – selleks, et kohtunikuks saada või prokuröriks tõusta, läheb varasemast kauem aega.

Samuti tõuseks kohtunike ja prokuröride pensionile mineku iga. Euroopa Nõukogu korruptsioonivastane riikide ühendus GRECO on öelnud, et see tähendaks Rumeenia juriidilise süsteemi koondumist kitsa ringkonna kätte. See võib anda poliitilisele võimuladvikule võimaluse süsteemi enda heaks ära kasutada.

Rumeenia väljakutseid on märganud ka Euroopa Liidu liidrid. Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ütles hiljaaegu väljaandele Welt am Sonntag antud intervjuus, et Rumeenias on suuri probleeme korruptsiooniga ning poliitilise lõhestatusega. Rumeenia sisepoliitiline olukord on selline, et riik ei saa käituda Euroopas ühtse jõuna, hindas Juncker. Samuti on Juncker öelnud, et Rumeenia valitsus ei pruugi olla aru saanud, mida tähendab eesistuja roll.

Seesuguse arvamusega nõustub ka korruptsioonivastase võitluse ekspert Laura Stefan, kes leiab, et Rumeenia liidrid on väga keskendunud oma juriidilistele probleemidele. „Me oleme näinud valitsust, mille peamine eesmärk on hoida poliitilisi juhte vangi minemast ning oma varasid endale hoidmast,“ kirjutab Euronews.

Mõningast optimismi on aga üles näidanud Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk, kes säutsus aasta esimesel päeval Twitteris, et on kindel Rumeenia võimekuses eesistumisega hakkama saada.

Rumeenia on Euroopa Liidu eesistuja kuni tänavu juuli lõpuni. Siis võtab eesistumise üle Soome.

Politoloog Andres Kasekamp ütles 2009. aastal ERRile antud intervjuus, et Tšehhi eesistumine ebaõnnestus seetõttu, et riigis oli sisepoliitiline kriis.

„Nende valitsus vahetus, mis nõrgendas Tšehhi eesistumist,“ ütles ta. „Tšehhidel oli probleem ka oma kuvandiga, neid ei peetud tulihingelisteks Euroopa integratsiooni pooldajateks, sest president Vaclav Klaus ei olnud valmis alla kirjutama Lissaboni leppele, Euroopa Liidu põhiseaduslikule leppele,“ selgitas Kasekamp.