Kes vastutasid rahapesukahtluse ajal Nordeas?
Rahapesukahtlusega aastatel juhtis Eestis Nordeat kõige pikemalt Eesti Panga endine juht Vahur Kraft. Balti pangandust vedasid välismaalased, kellest üks sai presidendilt majanduse arendamise eest teenetemärgi.
Väidetavalt on Nordea kaudu liikunud umbes 700 miljoni euro ulatuses küsitava päritoluga raha, millest osa saab seostada Sergei Magnitski juhtumiga. Suurem osa Nordeas pestud mustast rahast liikus panga Eesti, Taani ja Soome haru kaudu, vahendas Bloomberg. Selline info jõudis avalikkuse ette sel nädalal Soome meediakanali YLE kaudu, mille käsutuses on lekkinud dokumendid aastatest 2005-2017.
Nordea Eesti filiaali juhtis aastatel 2005–2014 Vahur Kraft. Äripäeva kirjalikult saadetud küsimustele Kraft ei vastanud.
Lühemat aega vedasid Nordeat Eestis praegu Alexela grupi juhatusse kuuluv Andreas Laane, ametiühinguga tülitsemisega meelde jäänud Petri Nikkilä ja nüüdne Nordeconi juht Gerd Müller.
Teenetemärk juhile
Balti pangandust juhtis pikalt Thomas Neckmar, seejärel Ossi Leikola ja Inga Skisaker. Neckmarile andis aastal 2011 president Toomas Hendrik Ilves Eesti majanduse arendamise eest Maarjamaa Risti teenetemärgi. Selle saavad välismaalased kõrgeima teenetemärgina Eesti riigile osutatud teenete tunnustamiseks.
Veel eelmise aasta lõpus kirjutas Äripäev, kuidas varem pikalt panganduses olnud Vahur Kraft tahab saada Tallinna Äripanga juhiks.
Läinud kuul aga õnnestus Äripäeval tutvuda 2017. aasta lõpust pärineva finantsinspektsiooni järelvalvelise hinnanguga Tallinna Äripangale. Selle järgi on kõrge riskiga nii Äripanga juhtkonna tegevus, sisekontrollisüsteem, krediidirisk kui ka operatsiooniriski. Kõrgest operatsiooniriskist tuleneb finantsinspektsiooni hinnangul omakorda kõrge rahapesurisk.
Artikli ja graafiku pealkirju muudetud 7. märtsil.