Jaga lugu:

Suurtehing võib sundida Rootsit müüma oma osa Teliast

Telekomiettevõtte Telia üks omanik Rootsi riik on sattunud ebamugavasse olukorda ja võib olla sunnitud oma osaluse müüma. Asja teeb veel keerulisemaks riigi julgeolek.

Telia juht Johan Dennelind tahab sõlmida tehingu, mis paneb Rootsi riigi äärmiselt ebamugavasse olukorda.  Foto: Mihkel Maripuu / Postimees / Scanpix

Rootsi riigile kuulub 37 protsenti telekomiettevõttest Telia, osaluse väärtus on umbes 7,5 miljardit USA dollarit.

Selle osalusega tekkis probleem, kui eelmise aasta juulis otsustas Telia juht Johan Dennelind osta konkurendi Bonnier AB käest televisiooniüksus. Konkurentsiameti hinnangut on oodata alles selle aasta lõpuks. Kui tehing õnnestub, tekib Rootsi riigil tõenäoliselt huvide konflikt, kuna riik juba kontrollib oma telejaama Sveriges Television. Seadusandjad kardavad, et riigi kontrolli alla koguneks liiga suur osa riigi meediast.

Seetõttu tegutsetakse selle nimel, et riik loobuks oma osalusest Telias.

Keeruliseks teeb asja see, et Telia hoiab töös riiklikult olulisi ja valitsuse turvalisi võrke, kirjutab oma analüüsis Bloombergi ajakirjanik Alexx Webb. Seadusandjat teeb murelikuks väljavaade, et valitsuse võrgud liiguvad mõne välisomaniku hallata. Sellele hirmule on alust andnud viimastel kuudel puhkenud skandaal, kus USA süüdistab Hiina võrgu- ja telekommunikatsiooniseadmete tootjat Huawei Technologiesi spionaažis Hiina riigi kasuks. Seetõttu mõtlevad valitsused üle maailma tõsisemalt järele, kelle hallata usaldavad oma võrgusüsteemid.

Telia rohkem kui 30protsendilise osaluse vastu tunneks kindlasti huvi hulk taristufonde, kes loodaksid lõigata kasu kõigist neist andmetest, mis ettevõttel on. Riigi julgeolekumure tõttu oleks aga tehinguni raske jõuda. Seega võib juhtuda, et Telial kästakse tundlikud osad müüa kohalikule ettevõttele või anda riigi enda kätesse.

Veel üks võimalus Rootsi jaoks on võtta eeskuju Hollandist, kus valitsus kavandab seadust, mis lubaks riigil keelata ülevõtmistehingud telekomisektoris, kui need ei ole riigi julgeoleku huvides.

Tehing teenis kohe kriitikat

Tegelikult oli juba eelmise aasta juulis aru saada, et tehing tekitab probleeme. Näiteks rääkis toonane majandusminister ja praegune siseminister Mikael Damberg mullu juulis, et Telia tegutses vastu valitsuse tahtmist.

„Olen kogu selle protsessi aja ettevõtte juhile rääkinud, et mitmekesisus on oluline ja et riigil ei peaks olema auahnust erameediat omada,“ ütles sotsist majandusminister Mikael Damberg. „Arvan, et viimast sõna pole veel öeldud. Nüüd alustame läbirääkimisi konkurentsiameti ja tehnilise järelevalvega. Rääkida tuleb ka riigi rollist meedias osalejana,“ ütles Damberg.

Ka Rootsi mõõdukate erakonnas majandusasjade eest vastutava Elisabeth Svantessoni arvates oli tehing probleemne. „On tõsiselt murettekitav, et riik kerkib tehinguga meediaturul domineerivaks tegijaks,“ ütles ta. Juba siis rääkis ta, et tuleb tõsiselt rääkida osaluse müümisest Telias. Sama meelt oli parempoolse Liberalerna juht Jan Björklund.

Tippjuhi plaan läks vett vedama?

Bloombergi ajakirjanik Alexx Webb mängib veel ühe mõttega. Ta arvab, et Telia juht Johan Dennelind kavandas riigi väljatõukamist ettevõttest juba siis, kui sõlmis ostutehingu Bonnieri teleüksusega. Riigi huvide konflikti tekkimine ei saanud ju tulla üllatusena.

Tehingus kokku leppimise ajal ei olnud puhkenud tüli Huawei pärast ja keegi ei oleks osanud seda ennustadagi. Nüüd on hirmud kasvanud ja võib arvata, et seadusandjad otsustavad tundlikuma tüki Teliast vägisi ära müüa. See aga võib muuta kauba infrastruktuurifondide silmis vähem atraktiivseks.

"See ei ole kindlasti olukord, mida Dennelind ootas. Nagu ikka, ajastus on kõige olulisem,“ kirjutas Webb.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas