Rivo Sarapik • 28 aprill 2019
Uudised
Ainult tellijale

Tippjuhi töövahend on kõhutunne

Eesti Energia juht Hando Sutter kuulab ja usaldab värbamisel kõhutunnet ning tunneb õige tulevase kolleegi ära paari minutiga.  Foto: Andras Kralla

Äripäeva raadio saate "Juhi jutud" külalised tüürivad küll erineva suuruse ja kasvukiirusega firmasid, kuid nende kogemust läbivad niitidena samad võtted, mida kasutatakse tulemuste tegemiseks nii mõnekümne töötajaga idufirmas kui ka Eesti suuremates ettevõtetes.

Üks märksõnadest on kõhutunne, mida juhid „tark mees taskus“ kombel kuulavad ja usaldavad. Näiteks Eesti Energia juht Hando Sutter selgitas (kuula saadet siit), et tunneb õige inimese enda meeskonda ära paari minutiga. „Inimesega rääkides tekib tunnetus tõesti kiiresti. Kõhutunnet küll kontrollin, aga enamasti usaldan,“ selgitas ta.

Handor Sutter, Eesti Energia juht

Inimeste vahel peab olema keemia.

Sutteri sõnul on kõhutunne kombinatsioon kogemusest ehk sadade inimeste värbamisest ja oskusest inimesi hinnata ning grupeerida. „Inimeste vahel peab olema keemia.“

Siiski on tunnetus korra teda ka alt vedanud. Näiteks Sutterile kuuluv Saaremaal tegutsev ettevõte Ökoküla sattus pettusekahtlusega uurimise alla. Sutter hindas, et tegi selle puhul mõned kehvad mehitamisotsused. "Inimesed olid ebaausad ega jaganud minuga samu väärtusi ning see lõi eriti välja, kui mul polnud aega sellega tegeleda," leidis ta. "Olen nii rahaliselt kui ka moraalselt selle eest peksa saanud, kuid õppisin sealt mehitamise tähtsust."

Töökaaslasega dringile

Maksu- ja tolliameti juhil Valdur Laidil (kuula saadet siit) on selle hindamiseks oma meetod – töökaaslased peaksid olema sellised inimesed, kellega minna õhtusöögile või mõnd drinki võtma. Laidi sõnul on see värbamisel vaid üks nii-öelda abivahend, mis täiendab professionaalseid oskuseid.

Valdur Laid, Maksu- ja tolliameti juht

Kristallpalli inimeste värbamisel ei olegi, tuleb inimestega vestelda.

„Personaalne keemia ja väärtused ning maailmapilt on tõesti teine pool. Kristallpalli inimeste värbamisel ei olegi, tuleb inimestega vestelda ja sealt tekib tunne, kas ta sobib meeskonda või mitte,“ leidis ta. Lisaks hindab ta tarkust, mitte faktiteadmisi, aga vaimset võimekust-intelligentsust. „Tarkade palkamine ei ole edu kriteerium, aga nende võimalus õnnestuda, asjadest aru saada ja üle käia on oluline.“

Wolt otsib üliinimesi

Pikalt veedab tulevase kolleegiga aega ka toidukulleri Wolt Balti äride juht Liis Ristal (kuula saadet siit), kes vestleb sõela läbinuga 4–5 tundi. Värbamine kestab ettevõttes Ristali sõnul pikalt ja näiteks kahe kuu pikkust loeb ta lühikeseks. „Paneme väga palju aega sellele, et valida õigeid ja häid inimesi. Kõlab banaalselt, aga leida inimesi, kellel on hea süda ja head soovid, on keeruline,“ selgitas ta.

Liis Ristal, Toidukulleri Wolt juht

Kõlab banaalselt, aga leida inimesi, kellel on hea süda ja head soovid, on keeruline.

Samas tuleb kolleege hoolega valida, sest nad peab sobima rolli, meeskonna ning ettevõtte kultuuriga. „Mõnes mõttes otsime üliinimest, kellega tahad koos aega veeta, sest idufirmas tuleb päris palju tööd teha ja seda oleks väga halb teha inimesega, kes sulle ei meeldi.“

Enamikus ruumides ei ole Alexela energiaettevõtete juht Maria Helbling kõige targem inimene. Endast nutikamate värbamine muudab ka juhi elu lihtsamaks, leiab ta.  Foto: Liis Treimann

Juht otsib endast targemaid

Teine ühisosa on juhtidel mitmekesisus, endast erinevate värbamine. „Enamikus ruumides ei ole ma kõige targem inimene. Olen väga rahul, kui leiame oluliselt nutikama inimese, see teeb minu elu lihtsamaks,“ selgitas Alexela energiaettevõtete juht Maria Helbling. Näiteks värbas ta hiljuti skeptiku. „See on jube tore, sest mina olen tohutu optimist. Mulle on kõik projektid ägedad ja kihvtid. Meil on täpselt teda vaja, et ta küsiks, miks me midagi teeme.“

"Juhi jutud"

Äripäeva raadio saade, millest saab teada, kuidas juhivad Eesti juhid. Saab vastuse küsimustele, keda ja kuidas valivad juhid oma meeskonda, mis on nende juhtimise põhimõtted ja õpetlikud kogemused.

Saade on eetris esmaspäeviti kell 12 ja järelkuulamiseks Äripäeva raadio kodulehel.

Erinev aitab aga optimaalse tulemuseni jõuda. „Näiteks kui arendame midagi ning üks töötaja tahaks teha Rolls Royce'i ja teine mõtles, et äkki saaks võrriga hakkama, siis kahe peale saab kokku mõnusa rahvaauto, mis teeb kõike ja samas ei maksa miljoneid,“ selgitas Helbling. Ühtlasi soovitas ta erinevate vaadetega seotud konfliktide vältimiseks varakult piirid paika panna.

Eristud või sured välja

Tööseikluste turu Jobbatical rajaja ja juht Karoli Hindriks aga nimetab erinevuste soosimist ja ettevõttesse toomist lausa eluliselt tähtsaks. „Ma küsiks, mis nendest ettevõtetest saab, kui juhid ei ole valmis endast erinevaid inimesi värbama?“ arutles ta. „Suuresti nad jäävad maha. Mainekas juhtimiskonsultatsioonifirma McKinsey on välja selgitanud, et kultuuriliselt mitmekesised firmad teevad sektori keskmisest peaaegu 40% parema tulemuse.“

35% võrra sektori keskmisest parema tulemuse teevad juhtimiskonsultatsioonifirma McKinsey uuringute kohaselt mitmekesisema töökultuuriga ettevõtted.

Hindriks hindab erinevuste pelgamist sooviga tegutseda mugavustsoonis. „Väga lihtne on olla inimestega, kes ümber laua noogutavad. Mugavus on jube lahe koht, kus olla,“ selgitas ta. Samas ise ta otsib võimalus sealt väljumiseks. „Mida rohkem saan iga päev end ebamugavasse olukorda panna, seda rohkem kasvan. Juhina pean seda tegema. Võingi minna kohtumisele, endal üks jalg väriseb.“

Mida küsib Eesti juht teistelt juhtidelt?

Saate "Juhi jutud" külalised saavad küsida ühe küsimuse Eesti juhtidelt. Seniste külaliste küsimused on alljärgnevad.

Veriffi juht Kaarel Kotkas: kuidas panna keskastmejuhid vastutama?

Circle K juht ja 2018. aasta parim juht Kai Realo: mida tähendab hoolimine töö juures ja kuidas tööandja hoolivust välja saab näidata?

Swedbanki personalijuht Ülle Matt: kas juhid on valmis palkama endast erinevaid?

Wolti Balti äride juht Liis Ristal: millist nõu annaks 20 aasta vanusele iseendale?

Eesti Energia juht Hando Sutter: kuidas juhite innovatsiooni?

Tallinki juht Paavo Nõgene: kuidas motiveerida kolleege parimat tulemust tegema?

Alexela energiaettevõtete juht Maria Helbling: kui palju analüüsid organisatsioonikultuuri? Kui palju sellele aega kulub?

Maksu- ja tolliameti juht Valdur Laid: kuidas tagada, et juhi töös olulisim saaks ellu viidud?

Jobbaticali juht Karoli Hindriks: mida saaks juht oma häält ja mõju kasutades Eestis paremaks muuta?

Hetkel kuum