Restoran üüripinnal

Kaberneemes avati kolm aastat tagasi maalähedane restoran OKO, mis on vaatamata kaugusele Tallinnast võitnud klientide südame. Sellist edu polnud kolm aastat tagasi ette aimata, ent omanikel oli julgust alustada teisegi kohviku rajamisega – avada Tallinna ja Viimsi piiril mereäärne toidukoht NOA.

NOA osanikud on samad, kes Kaberneemes asuval OKO-l – Martti Siiman, Marko Zukker ja Tõnis Siigur. Siimanni sõnul oli ta oma naabrimehe Zukkeriga juba ammu mõelnud, et Viimsisse tuleks mõni söögikoht teha. "Hakkasime asja uurima ning nii see läks," ütles Siimann.

Ideaalne asukoht. Toidukoha valmimine võttis aega kolm aastat. Restoraniks sobiv krunt leiti Tallinna ja Viimsi piirilt Miidurannast, täpsemalt on see rannaäärne maalapp veel viimane, mis jääb Tallinna piiri sisse. Vanasti asus seal Viimsi vallamaja. Siimanni meelest on restorani pidamiseks raske leida paremat paika – see on pealinna lähedal ja lummava merevaatega.

Krundi omanik on Baltek Arendus, restoran on pinnal üürnik. "Nii rikkad me ikka pole, et sellist krunti osta," selgitas Siimann. Kui kolm aastat tagasi krundi vastu huvi tunti, lepiti omanikuga kokku, et kõik projektid ning kooskõlastused teevad restoranipidajad ise ja vastutasuks saavad neist üürnikud.

Projekteerimistööde alguseks oli omanikel põhiplaan valmis. Sooviti, et restoran oleks U-kujuline, et igast lauast avaneks vaade merele ja et oleks palju aknaid, kuid samas päike ülearu ei segaks. Omanikud tahtsid mitmetasandilist pinda ja välja suurt varikatusega terrassi. 

Loojatel vabad käed. Maja projekteeris Peeter Loo firmast KAMP Arhitektid. Ta ütles, et täielikult vabu käsi antakse arhitektidele harva. Piirid projekteerimisel tulenesid nii lähteülesandest – et püsti on vaja panna restoran – kui ka kehtivast detailplaneeringust ja omanike soovidest. Kõige rohkem kujundas lõpptulemust Loo sõnul siiski asukoht.

"Kui esimest korda asukohta külastasime, oli selge, et hoone peab avanema Tallinna lahele," selgitas Loo. Sellest tulenevalt jäeti tänavapoolsed fassaadid avadeta. Niisiis avab hoone end alles siis, kui külastaja on jõudnud siseruumidesse või terrassile.

Siimann lisas, et väljast on restoran hoopis teistsugune kui seest, mistõttu ei tohiks toidukohta hinnata selle järgi, milline ta tänavalt välja näeb. Tuleb sisse astuda ja mere poolt vaadata, märkis ta.

Loo on tulemusega väga rahul. Ta kiitis koostööd nii tellijate kui ka ehitajatega ning lisas, et kõik sujus ladusalt. Ta märkis vaid, et kahju on vanadest puudest, mis tuli maha võtta. Ideelahenduses oli plaanis need alles jätta, aga töö käigus selgus, et nende säilitamine tähendaks tehnilisi probleeme – need olid majale liiga lähedal ja nende seisukord polnud kõige parem. Kaotus kompenseeriti August Vaga iluõunapuuga, mis istutati restorani sisehoovi.

Kujutluspilt kahest vennast. Restorani sisekujundus valmis koostöös Pink OÜ sisearhitekti Tarmo Piirmetsaga, kes on restoranipidajatega aastaid koostööd teinud. Sisekujunduses jättis Piirmets oma nägemuse küll peamiselt enda teada ja järgis omanike näpunäiteid, kuid kasutas valikute tegemisel oma peas sündinud visiooni.

Ta kujutles, et hoones elab kaks venda, kes on heal järjel Viimsi kalamehed. Noorem hangib elatist kodu lähedal, keskkond on vastavalt sellele ka veidi maalähedasem ja takusem. Vanem ja soliidsem vend sõidab kaugemale ning toob kaasa suure ilma lõhnu ja tuuli. Mõlema puhul on siduvaid elemente ja motiive, kuid üldilme on kulunud ja kasutatud.

Piirmetsa sõnul hõljusid kõik lahendused selle kujutluse ümber, ja kujundamise käigus haarati kordamööda seda, mida mööda hõljumas nähti. Piirmets ütles, et üldiselt omanikud talle kujundamisel takistusi ei teinud, samuti ei piiranud tema omanike fantaasiat. Esimestest joontest ja mõtetest kuni sisekujunduse lõpliku lahenduse valmimiseni kulus veidi üle aasta.

Ehitaja kohal juba prjoekteerimise ajal. Hoone ehituskonkursi võitis 1Partner Ehitus. Ettevõtte juhi Üllar Hinno sõnul on ehitamine meeskonnatöö. Kui kõikide osapoolte – tellija, arhitektide, omanikujärelevalve ja ehitaja – eesmärk on ühine, saavutatakse parim tulemus. Hinno sõnul olid NOA inimesed iga päev hingega asja juures. "Nagu oleksime neile kodu ehitanud," selgitas Hinno.

Hinno üles, et restorani ehitamine on sama suur töö kui keerulisema eramu rajamine. Restoranidel on rohkem tehnilisi nõudeid ja sageli ka seotud osapooli, alates arendajast ja lõpetades erikonsultantidega. Hinno lausus, et ehituses on üha rohkem tellijaid, kes usaldavad ehitaja kogemust ning kaasavad ta juba projekteerimise ajal, nii oli ka NOA puhul. Ta soovitaski ehitajaga koostööd alustada juba esimeste eskiiside staadiumis, et ehitus kulgeks takistusteta.

Hinno sõnul oli NOA juures kõige raskem leida lahendus, mis sobiks arhitektuurse vormiga ja mahuks etteantud ehitamistähtaega. Hoone sai valmis kaheksa kuuga – alustati 2013. aastal pärast jaanipäeva ja avati tänavu märtsis.

Pole kuskil parkida. Kuigi restoran on juba üle kuu avatud, pole ehitus kaugeltki läbi. Kõpitsemine käib nii seest kui ka väljast, näiteks on valmimas terrassi tuuletõkked ja lisaparkimiskohad.

Parkimine ongi Siimanni sõnul kujunenud kõige suuremaks probleemiks. Kuna tegemist on Tallinna viimase krundiga, tuli projekteerimisel arvestada nii Viimsi valla kui ka Tallinna linna korraga. Kummalgi on aga eri eeskirjad ja liiklusohutusnõuded, mistõttu kaotati nii mõnigi plaanitud parkimiskoht. Teiselt poolt tuleb vastu rand – ka sinna ei saa parkimiskohti rajada.

Praegu arutatakse probleemi Viimsi valla ja naabritega. Siimann selgitab, et restorani planeerides ei oodatud, et nii palju külastajaid tuleb autoga. "Ega restoraniskäik ja auto ju eriti kokku käi," lisas ta. Tuli aga välja, et igas seltskonnas on alati vähemalt üks kaine autojuht.

Paari nädala pärast on asfaldi all veel paar parkimiskohta, aga see ei lahenda probleemi. Ühe võimaliku lahendusena kaalutakse välismaal tuntud parkimissüsteemi, kus teenindaja pargib kliendi auto mõnda lähedalasuvasse parklasse ning toob selle tagasi, kui klient hakkab lahkuma. "Oleksime Eestis esimesed, kes seda süsteemi rakendaksid," lisab Siimann.

Pinda 544 ruutmeetrit.

U-kujulise hoone ühes tiivas asub 80kohaline pererestoran, teises küljes avatud köögiga 40kohaline privaatsaal ning keskosas 100kohaline terrass vaatega merele ning Tallinna panoraamile.

Hoone valmis kaheksa kuuga – alustati 2013. aastal pärast jaanipäeva ning avati selle aasta märtsis. Ehitas 1Partner Ehitus

Maja projekteeris Peeter Loo firmast KAMP Arhitektid

Sisearhitekt Tarmo Piirmets Pink OÜst.

Krundi omanik Baltek Arendus OÜ (Indrek Prants ja Sven Mansberg).

Rentnik OKO Restoranid OÜ (Martti Siiman, Marko Zukker ja Tõnis Siigur).

NOA sai nime Facebooki nimekonkursilt.

Laur Kivistik, Baltek Arendus OÜ

Täpsemalt esimesi emotsioone ei mäleta, kuid esimene kohtumine restorani omanikega oli 2011. aastal ning konkreetsemaks läksime alles 2012. aasta lõpus. Koostöö sujus meil nagu kellavärk ja seetõttu jäime tulemusega väga rahule. Ehitus läks maksma piisavalt, täpset numbrit ei ütleks, aga vähem kui 1 miljon eurot ja rohkem kui 500 000 eurot.