Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pole ühtki põhjust mitte laieneda

    Uued omanikud saanud trükiäri Aktaprint investeerib jõuliselt ning kahekordistab uute seadmetega firma võimekuse. Tulevikus plaanitakse enamuse käibest teenida piiri tagant.

    "Ega olegi ühtegi head põhjust, miks mitte laieneda. Ainuke laienemist kontrolliv osa peaks olema mõistus ja kaine meel," kommenteerib firma juhatuse liige Urmas Savi Äripäeva 18. juulil ilmuvale rubriigile Tööstus.
    Eelmisel kevadel uued omanikud saanud Aktaprint kaotas mullu kümnendiku käibest, samas teenis aasta varasemast kümme korda enam kasumit. Kuu aega tagasi teatas ettevõte, et loob uute liinide ostmisega 10 töökohta ning paisutab laieneva tootevalikuga käibe mitmekordseks.
    Küsimustele vastab Aktaprindi juhatuse liige Urmas Savi.
    Mis on eelmise aasta majandusnäitajate - 2 mln eurot käivet ja 208 000 kasumit - taga?
    Eelmise aasta märtsis vahetusid Aktaprindi omanikud ja suuresti sellest tulenevalt oli uute omanike jaoks tegemist sisuliselt sisseelamise ja praktiliselt nn saneerimise aastaga. Kuna ettevõte oli juba esimese kahe kuuga suutnud teenida märkimisväärse kahjumi, oli paljuski tegemist tulekahju kustutamisega. Esimese kiire asjana tuli üle vaadata ettevõtte struktuur ja toimimine ning leida need kohad, mille abil tõsta efektiivsust ja kasumlikkust. Viivitamine oleks võinud olla katastroofiliste tagajärgedega.
    Teine tegevus ja vajadus oli inimeste informeerimine ettevõtte tegelikust olukorrast ja sellest tingitud vajadusest teha muudatusi ettevõtte jätkusuutliku toimimise tagamiseks. Ettevõte oli sügavas kriisis, aga töötajatel puudus sellest igasugune ülevaade, mis omakorda tekitas konflikte ettevõtte võimaluste ja töötajate soovide vahel.
    Kolmandaks oli kiire kulutamise ning raiskamise lõpetamine. Kuna inimestel ei olnud olukorrast ülevaadet, ei osatud piisavalt pöörata tähelepanu säästlikkusele. Üle sai vaadatud nii materjalide sisseost kui hinnakujundus.
    Ka omas üliolulist rolli meeskonna komplekteerimine. Ettevõttes on alati inimesi, kes tulevad muutustega kaasa ja ka neid, kes ei tule. Kuna muutused olid hädavajalikud, kaasnes sellega osa personali väljavahetamine, osade inimeste puhul ka tööülesannete muutumine.
    Üle sai ka vaadatud seadmepark, loobuti mittevajalikest ning asendati otstarbekamatega.
    Kõik see kokku andis tulemuse, mille esimesi vilju hakkasime märkama aasta teises pooles ja aasta lõppedes võisime kergemalt hingata ning öelda, et aasta kujunes oodatust ehk isegi edukamaks.
    Täna plaanib Aktaprint laiendada tootmist ja on sõlminund lepingud uute B1 formaadil põhinevate trüki- ja järeltöötlusseadmete ostuks. Ka on investeering saanud tuge KredEx-ist.
    Millise kasvu uued seadmed firmale toovad?
    Senine tootmine on toiminud ettevõtte loomisest peale B2 formaadil. Asjatundjatele on kindlasti teada, et B1 formaat on kaks korda suurem kui B2. Maakeeli tähendab see, et tootmisvõimsused kasvavad 2-3 korda, mis omakorda peab võimaldama tõsta ettevõtte käivet 2 miljonilt eurolt ca 4-4,5 miljonile eurole aastas.
    Loomulikult ei saa selline kasv sündida ainult koduturu najal ja ekspordi kasvatamine on kesksel kohal meie eesmärkides. Kui täna ekspordib Aktaprint ca 25-30% oma käibest, siis paari aasta jooksul tahame selle tõsta 50-60%, kui mitte enamani.
    Põhitegurid kasvu võimalustele oleks ehk kiirem tarneaeg, mis on eriti oluline ekspordis, et katta transpordi tõttu tekkivad ajakaod. Samuti efektiivsem tootmine, mis annab parema lähtekoha konkurentsis püsimiseks. Lisandub ka rida uusi tooteid, mida Aktaprint ei ole suutnud täna pakkuda. Olulisel kohal on ka tarnekindlus ja usaldusväärsus.
    Käive eelmisel aastal küll kahanes, kuid kasumlikkus paranes. Kus optimeerimiskohad leidsite?
    Need ongi need mainitud muudatused ettevõttes. Ettevõtet, vähemasti trükiettevõtet, pole võimalik eemalt juhtida. Kui soovid edu, pead olema iga päev kohal ja hingama ettevõttega sama õhku. Ainult siis suudad piisava kiirusega reageerida kiiresti muutuva keskkonnaga kapriisidele ja võimalustele
    Kui suureks näete ekspordi osakaalu oma käibes kasvavat?
    Aktaprint ekspordib täna ca 25-30% oma käibest. Eesmärk oleks tõsta ekspordi osakaal vähemalt poolele ja võimalusel muidugi ka rohkemale.
    Eksport on oluline igale kasvuambitsioonidega Eesti trükiettevõttele, sest kohalik turg on piiratud mahuga ja uute investeeringute tegemiseks, mis on väga kapitalimahukad, sellest lihtsalt ei piisa. Nii et eksport on loomulik, kui mitte ainuke võimalus. Iseenesest ei tähenda see, et Aktaprindi Eestisse toodetav maht peaks tulevikus vähenema. Otse vastupidi, aga suuremat kasvuvõimalust näeme ikkagi ekspordis.
    Mis täna veelgi agressiivsemat laienemist takistab?
    Ega olegi ühtegi head põhjust, miks mitte laieneda. Ainuke laienemist kontrolliv osa peaks olema mõistus ja kaine meel. Loomulikult peab ka riskima, sest ilma riskita edukas olla ei saa.
    Kitsaskohaks on õige suhtumise ja kvalifikatsiooniga tööjõu nappus ja seda on vist küll pea iga ettevõtja omal nahal tunda saanud. Rõhutan eriti suhtumist, sest siin on veel pikk maa minna.
    Kitsaskoht on ka kapitali saadavus. Aeg-ajalt tundub, et pangad ja liisingfirmad tegutsevad põhimõttel, et raha ollakse valmis andma nendele, kes raha ei vaja, kes aga vajavad, neile ei anta. Kui siia lisada veel omakapitali mured, mis tihti Eesti ettevõtjaid kimbutavad, siis ongi tee püsti ees. Siin on ehk KredEx võtmepositsioonil ja nii oli ta ka Aktaprindi viimase investeeringu puhul.
    EAS on kahjuks viimaste sündmuste ja otsuste tegemise juures jäänud üsna eluvõõraks ja kaugeks. Ka on minus tekitanud teatud küsimusi järgmise perioodi struktuurifondide raha jaotamise põhimõtted.
    CV: Aktaprint ASAsutatud - 2000.a.Tegevusala - trükitööstus (reklaamtrükk)Omanikud - Urmas Savi ja Martin VäljasTöötajate arv - 31
    Aktaprindi majandustulemused - kasumlikkus paranesKäive2011 - 2,4 mln eur2012 - 2,2 mln eur2013  - 2 mln eur
    Kasum2011 -22 000 eur2012 - 28 000 eur2013  - 208 000 eur
    ***
    Panustama peab oma tugevustesse
    Rein Rebane, K-Print OÜ direktor
    Meie ettevõttel on tänavu kavas seadmetesse ja IT-lahendustesse investeerida kuni 700 000 eurot. Klientide järjest suurenev teadlikkus ja nõuded trükistele on edasiviiv jõud, mis paneb mõtlema, kuidas protsesse parendada.
    Trükitööstustele, kes tahavad käivet kasvatada, soovitaksin leida oma nišš ja tugevamad küljed ning panustada sellesse. Pöörata tuleks tähelepanu viisile, kuidas teha tööd efektiivsemalt ja säästlikumalt. Kindlasti tuleks koolitada personali ning tasuks teada ka seda, et järjepidevalt odavaimat hinda pakkuda ei ole jätkusuutlik ja see ei vii sihile
    Selleks, et ise tänavu ja järgmisel aastal rohkem müüa, teeme tööd uute klientide leidmiseks, samuti arendame tooteid, mida müüa ning muidugi on plaanime sel eesmärgil ka investeeringuid.
    Tulevik pole just roosiline
    Rein Lehtmets, Reusner OÜ juhatuse liige
    Sel aastal plaanime investeerida 150 000 eurot, mida kasutada seadmete väljavahetamiseks või rekonstrueerimiseks. Käibe kasvatamiseks on meil mõned plaanid küll, kuid hetkel nendest rääkida on veel varavõitu.
    Käibe suurendamise nimel on väga oluline turu leidmine. Hetkel on trükiturg üleküllastatud, pakkumine ületab tunduvalt nõudlust. Arvatavasti on oodata väikest langust, tõusupotentsiaali hetkel küll väga ei näe. Trükitava materjali maht ju väheneb pidevalt, reklaamivõimalusi on tänastel ettevõtetel palju rohkem, kui vaid trükipool.
    Majandussurutis teeb oma korrektiivid ka tarbimisharjumustesse, ajakirjad on kallid - alla nelja euro poest naljalt ajakirja kätte ei saa. Seepärast on ebausutav, et ajakirju taas suuremas mahus ostma hakataks, aga just ajakirjad on vähemalt pool mahust, mida toodame. Seepärast tulevik just väga roosiline ei paista.
    Autor: Ketlin Rauk, kaasautor
  • Hetkel kuum
Toomas Kiho: mõelgem ka sellele, kas Nõmmest või Lasnamäest võiks saada eraldi omavalitsus
Tallinna linnavalitsus peab paratamatult mõtlema terve riigi peale, kirjutab kultuuriajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Tallinna linnavalitsus peab paratamatult mõtlema terve riigi peale, kirjutab kultuuriajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Apranga käive kasvas aprillis 27 miljoni euroni
Leedu rõivaste jaeketi Apranga Grupi jaemüügi käive ulatus tänavu aprillis 27 miljoni euroni ja kasvas 2023. aasta aprilliga võrreldes 5 protsenti, teatas ettevõte börsile.
Leedu rõivaste jaeketi Apranga Grupi jaemüügi käive ulatus tänavu aprillis 27 miljoni euroni ja kasvas 2023. aasta aprilliga võrreldes 5 protsenti, teatas ettevõte börsile.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Luksusturismi ettevõtjad õpetavad, kuidas meelitada rikkad metsa raha kulutama
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Raimo Ülavere: vaktsineeri ennast perfektsionismi vastu. Järjekindel piisavalt hea on parem kui perfektne
Ehkki perfektsionism tundub armastusväärne nõrkus või suisa edu vältimatu eeldus, on tegu toksilise nähtusega. Positiivne perfektsionism on müüt ja perfektsionismi olulisim kütus on teised inimesed.
Ehkki perfektsionism tundub armastusväärne nõrkus või suisa edu vältimatu eeldus, on tegu toksilise nähtusega. Positiivne perfektsionism on müüt ja perfektsionismi olulisim kütus on teised inimesed.
"Palun vabastada Eesti vahemikus ....–.... loodusõpetuse tunnist"*
Selle asemel, et spekulatiivses Euroopa Liidu trahvi hirmus end üles kütta, toetume faktidele ja vaidleme kokkulepped paremaks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Selle asemel, et spekulatiivses Euroopa Liidu trahvi hirmus end üles kütta, toetume faktidele ja vaidleme kokkulepped paremaks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Auto|Piloot. Uus Škodiaq on kohal. Kas nüüd tasub vana sissemaksuks anda?
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Raadiohommikus: kinnisvarast ja planeeringutest
Äripäeva raadio neljapäevane hommikuprogramm võtab luubi alla kinnisvaraturu erinevad tahud ning heidab pilgu ka Tallinna linnaplaneeringule.
Äripäeva raadio neljapäevane hommikuprogramm võtab luubi alla kinnisvaraturu erinevad tahud ning heidab pilgu ka Tallinna linnaplaneeringule.
Hiiumaa plastitootja vajus miinusesse
Hiiumaa plastdetailide tootja M ja P Nurst kaotas eelmisel aastal käibes ja lõpetas aasta kahjumiga.
Hiiumaa plastdetailide tootja M ja P Nurst kaotas eelmisel aastal käibes ja lõpetas aasta kahjumiga.