Rahakotirauad avanevad tõrksalt

Välisekspertide hinnangud Eesti majandusele ja riigirahandusele on üldjuhul positiivsed – meil on kasvu toetav majanduskeskkond, laitmatu avaliku sektori finantsolukord, suured avalikud investeeringud ja tõhusad riigiteenused. Majandusel oleks aga võimet kasvada kiiremini kui praegune umbes 2protsendine kasv. Põhiliselt piirab kasvu kiirenemist ettevõtete tööjõukulude ülemäärane kasv, kasumite vähenemine ja ebapiisavad investeeringud.

Praegu menetleb riigikogu 2016. aasta riigieelarvet, mille prioriteedid on tugevdada Eesti julgeolekut, parandada inimeste toimetulekut ja kindlustada vastutustundliku riigi rahanduse jätkamist. Tuleb arvestada sellega, et riigieelarve on lisaks maksupoliitikale üks põhilisi vahendeid, millega riik ja seadusandja saab majandusarengut mõjutada.

Vaadates järgmise aasta riigieelarve kava, siis paistab sealt välja aasta-aastalt kasvav sotsiaalsfäär, sotsiaalse kaitse valdkond moodustab eelarvest suurima osa ja selle osakaal järgmisel aastal suureneb tuntavalt. Tõusevad pensionid, kasvavad lastega perede sissetulekud ja tõuseb toimetulekutoetuse määr. Kõik see parandab inimeste heaolu ja kindlustunnet.

Majanduskasvu üks vedaja on sisenõudlus, mis jääb oluliseks kasvuteguriks ka järgmisel aastal, kuid selle jõud kasvuallikana hakkab raugema. Ettevõtete jaoks muutub üha olulisemaks konkurentsivõime suurendamine.

Konkurentsivõime seisukohast on oluline üldine maksukoormus. See jääb järgmisel aastal enam-vähem samaks, mis tänavu, ulatudes 33 protsendini SKPst. See on tunduvalt madalam kui Euroopa Liidus keskmiselt. Riigieelarve tasakaalustamise nimel on paljud riigid olnud sunnitud viimastel aastatel maksukoormust tõstma. Tööjõumaksude osakaal meil veidi väheneb, mis tuleneb üldise maksuvaba tulu ja pensionide maksuvaba tulu tõstmisest. Maksukoormust suurendab mõnede tarbimismaksude tõstmine. Seega jätkub ka järgmisel aastal juba varem alanud tööjõumaksude osakaalu vähenemine ja tarbimismaksude osakaalu kasv, mis aitab majanduskeskkonna muuta kasvusõbralikumaks.

Majanduse arengu seisukohalt on olulised avaliku sektori investeeringud. Kõik riigid teevad suuri pingutusi majanduse konkurentsivõime tõstmiseks. Eriti olulised on riigi tootlikud investeeringud olukorras, kus globaalsest majanduskeskkonnast tingituna on erasektor ettevaatlik. Ka meie viimaste aastate tootlikkusest kiirem palgakasv on vähendanud ettevõtete kasumeid, mistõttu on kahanenud ka investeeringud. Avaliku sektori investeeringute maht järgmisel aastal on 488 miljonit eurot, mida on tänavusest 22 protsenti enam. 

Tootlikkuse tõstmiseks peavad riigi toetused aitama ettevõtteid, et kasutusele võtta uusi tehnoloogiaid ja materjale ning arendada suurema lisaväärtusega tooteid ja teenuseid. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus toetab ettevõtteid konkurentsivõime suurendamisel välisturgudel, samuti innovatsiooni ja tehnoloogia vallas ning tootearendusel. EASi toetuste maht mõnevõrra väheneb võrreldes tänavuse eelarvega, tulenevalt Euroopa Liidu toetuste dünaamikast. KredEx pakub ettevõtetele laene, riskikapitali krediidikindlustust ja riigi garantiiga tagatisi.

Avaliku sektori investeeringutes on kaalukas osa infrastruktuuri investeeringutel. Teede ehitusse läheb 307 miljonit eurot, mida on üle 21 miljoni euro rohkem kui tänavu. Rekonstrueeritakse mitmed raudteelõigud ja maanteelõigud, sealhulgas Tallinna ringtee II etapp, tulevase Rail Balticu terminali ja lennujaama vaheline trammitee ning Russalka ja Haabersti ristmik Tallinnas. Ehitussektori nõudlust kasvatavad ka riigi investeeringud Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi kaudu, kokku summas 51 miljonit eurot.

Riigieelarveliste vahendite mõju majandusele on mitmesuunaline. Tulenevalt toetuste, palkade ja pensionide kasvust toetab riigieelarve sisetarbimist. Teiseks on erasektori investeeringute kasvutempo aeglustumise olukorras suur roll eelarvepoliitika vahendina avaliku sektori investeeringutel.